Eve Lill on olnud lilleäris tegev juba enam kui 20 aastat

Keskealised ja vanemad inimesed mäletavad veel aegu, mil lillede hankimine Jõgeval peavalu tekitav probleem oli. Viimased 21 aastat on jõgevalaste lillemurede lahendamise eest hea seisnud aga Eve Lill. Algul tegi ta seda ASile Lill ja Pint kuuluva lillekaupluse juhatajana, viimased 17 aastat aga juba iseseisva ettevõtjana.

 

“Alustasime sellest, et hakkasime 1990. aasta suvel sõiduauto järelkäruga Tallinnast mugulbegooniaid tooma ja Jõgeva turul müüma,” meenutas Eve Lill. “Kui potililled keset päeva otsa said, võis veel Tallinnasse uue koorma järele minna, sest bensiin oli nii odav.”

Et rahvas oli tollal tõesti n-ö lillenäljas, läks äri turul hästi, ent sügise saabudes tuli hakata otsima võimalust katuse alla kolida. Ruumid leitigi: lillepoe asupaigaks sai hoone, mida praegu Kesk-Eesti Ärikeskuseks nimetatakse. Tollal oli see tunduvalt väiksem ning kandis rahvasuus parteimaja nime.

Lillepoe esimene, kõigest üheksaruutmeetrine müügiruum asus parteimaja külgmiste uste vahel. Poe tagaruum oli kakskümmend meetrit eemal, nii et kui müüjal midagi vaja oli, pidi ta mööda koridori edasi-tagasi silkama. Kui lillepood 1993. aastal samas majas mitu korda suuremad ruumid sai, oli sellest rõõmu nii lillemüüjatel kui ka klientidel. Poe kujundamisel kutsuti nimelt appi tuttav sisekujundaja ning tulemus sundis sisse astuma ka neid, kel otsest lilleostuplaani polnudki. Poes sulisenud väikest purskkaevu käisid imetlemas lasteaiarühmadki.

Uus suur pood sai nimeks Edelweiss ning selle nime all tuntakse seda tänapäevalgi. Kui see uhke pood valmis sai, leidsid mehed, st Eve Lille abikaasa Aare ja tema äripartner Kalle Pint, et nende tegu lillekaubanduses on tehtud ning müüsid oma aktsiad Eve Lillele. Praegu kuulubki Edelweissi pood OÜle Eve Lille Äri. Kolida on sellel sama maja piires aga veel kahel korral tulnud. Mõlemal korral on see olnud tingitud hoones toimunud ümberehitustest. Praegusel 44-ruutmeetrisel pinnal on pood püsinud viimased kümme aastat.

“Kolimised nõuavad tegelikult päris palju aega, raha ja energiat,” tunnistas Eve Lill.

Enam kui kahekümne aasta jooksul on lillekaubanduses mõndagi muutunud. Kui varem ei osanud inimesed enamast kui tulbist-nartsissist-nelgist-roosist unistadagi, siis nüüd ollakse palju teadlikumad ja nõudlikumad. Osalt on Eve Lill selles muidugi ise “süüdi”: ta on püüdnud Edelweissis hoida müügil nii laia sortimenti lilli kui võimalik. Praegu on poes näiteks umbes 60 sorti lilli. Mõni Tartu inimenegi pidi Edelweissi sattudes üllatuma, et nii väikese linna poest nii suure valiku eest leiab.

Suurem osa kaupa Hollandist

Eve Lill hakkas varakult müügile tooma ka mitmesuguseid rohelisi lisandeid, mille abil tavalisest lõikelillest kena kimp teha.

“Kimpu seatuna on lillel ikka teine jume,” arvab Eve Lill.

Paljud Edelweissi kauaaegsed kliendid on juba harjunud sealsete müüjate-floristide maitset usaldama ning ütlevad pikemalt selgitamata, et “tehke nii, nagu te tavaliselt teete.” Paljud inimesed aga ei tihka kimpu tellida, sest kardavad, et see pole neile taskukohane.

“Tegelikult võiks müüjale julgesti välja öelda, kui suur summa lillede peale kulutada oli plaanis ning otsida siis koos temaga sobiv variant, mis selle piirsumma sisse mahub,” ütles Eve Lill. “Kurb on kuulata, kui mõni inimene ütleb, et ta võtab parem lillede asemel kingiks šokolaadi. Kingitud lill soojendab kingisaaja südant. Ma ei tea, kas šokolaad sedasama teeb.”

Tänapäeva kalli kütuse ajastul ei süsti ükski lillepoeomanik muidugi enam sõiduautoga pealinna vahet, vaid laseb kauba kätte toimetada hulgimüüjatel. Edelweissi pood on proovinud aja jooksul koostööd paljude selliste firmadega ning jäänud nüüdseks kolme-nelja põhitarnija juurde, kelle kauba kvaliteedis ollakse kindlad. Tõsi, kevaditi tuuakse siiski ise Tallinnast Eesti Aiandist paar koormat väga kvaliteetseid suvelilleampleid oma kauaaegsetele püsiklientidele.

Suurem osa lilli, mida Edelweissis müüakse, tuleb siiski Hollandist.

“Suvel müüme ka Eestis kasvatatud roose, juhul kui need kvaliteetsed on,” ütles Eve Lill. “Paraku pole lillekasvatus siinmail kasumlik ala. Kui toodang on kvaliteetne, kipub see olema liiga kallis.”

Liiga kalliks osutus ka eesti kunstnike loodud keraamika, mida Edelweiss omal ajal lillede kõrval müüa üritas. Nii et ehkki keraamikat müüakse praegugi, tuleb leppida sellega, et see on toodetud välismaal. Küll aga müüd Edelweiss eriti jõulude paiku edukalt Eestis, täpsemalt Võhmas toodetud küünlaid. Ka õnnitluskaardid on enamasti kodumaine toodang.

“Päris alguses katsetasime tegelikult alkoholi müügiga ja taotlesime vastava loagi, aga saime üsna ruttu aru, et sellise kraamiga me kaubelda ei taha,” ütles Eve Lill.

Edelweissis on viimasel ajal pidevalt palgal olnud kolm töötajat. Kiirematel aegadel, nagu emadepäeva ja koolilõpuaktuste paiku, palgatakse lisatööjõudu. Töötajaid on Eve Lill ikka kohapealt leidnud ja ise välja koolitanud. Paraku tuleb tal ikka ja jälle uusi inimesi otsida, sest noortel naistel — aga sellised ju lillepoodi tööle tulevadki — on kombeks lapsepuhkusele jääda.

“Kõige kauem meil töötanud inimesel on staaži juba viisteist aastat,” ütles Eve Lill. “Tõsi, ka tema on nende viieteistkümne aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel. Nii mõnigi meil tööl või praktikal olnud inimene on öelnud, et meil on siin hea aura.”

Praktikante on Eve Lill leidnud Räpina Aianduskoolist ning neile on Edelweissis tõesti meeldinud. Iseasi, et nende puhul on tegemist enamasti kaugemalt pärit neidudega, kellel Jõgevale tööletulekuks motivatsioon puudub.

Töögraafikut pole lihtne koostada

Lillepoe kollektiivil on aja jooksul kujunenud välja oma traditsioonid. Suviti tehakse ühine väljasõit, et tutvuda vaatamisväärsustega ning käia teatris või kontserdil. Väljasõidu juurde kuulub ka kena õhtusöök. Jõulude puhulgi tehakse ühine väljasõit.

“Et pood on meil lahti ka puhkepäevadel ja riigipühadel, peame väljasõidu ajaks kedagi poodi appi leidma. Aga ega sõit sellepärast siis veel ära jää!” ütles Eve Lill.

Kliendid on tõesti tänapäeval harjunud, et lilled on pidevalt kättesaadavad, nii et töögraafikut pole just lihtne koostada. Kõik tahaksid ju laupäeval-pühapäeval ning pühade ajal kodus pere juures olla, aga keegi peab sellest lõbust alati ilma jääma.

“Pühapäev on kaubatoomise päev, nii et mina olen pühapäeviti alati tööl,” ütles Eve Lill.

Olles küll poeomanik, pole ta müüjaametist kaugeltki võõrdunud. Tema sõnul peavad kõrvaltvaatajad lillekaupmehe ametit tihti ilusaks, rõõmsaks ja lihtsaks. Tegelikult pole see kerge ei müüjale ega ka poeomanikule. Lillemüüjal on käed päev läbi märjad ja niisama istuda pole tal poes iialgi aega, sest taimed vajavad pidevat hoolt. Kui päeva aja mahti pole, tuleb nendega tegelda pärast kaupluse sulgemist.

Ka leinakimpude ja –pärgade tegemiseks tuleb sageli õhtu- ja öötundidest lisa võtta, sest tellimusi tuleb korraga väga palju. Kõige masendavama hetkena tuleb Eve Lillel meelde Pala bussiõnnetuses hukkunud laste matuste eelne öö, mil parteimaja pikk koridor sai lõpuks enam-vähem täis pärgi ja kimpe, mis mõeldud kaunistama alles elutee hakul olnud noorte inimeste kalme…

Naistepäev endiselt moes

“Enamasti kingitakse lilli siiski rõõmsatel põhjustel,” ütles Eve Lill. “Eriti palju emade- ja naistepäeval. Jah, ka naistepäev on endiselt moes ja lilli tuuakse sel päeval isegi meie müüjatele. Ning tuntakse neile kaasa, et peavad sellisel päeval leti taga olema. Lõpuaktuste aeg on jälle raske selle poolest, et siis koguneb pingelisi päevi mitte üks, vaid neli-viis järjestikku.”

Lihtne pole ka lillekaubanduse äripool, sest lill on kiiresti riknev kaup ja sisseostetut pole iialgi võimalik täise mahus maha müüa. Mahakandmised tuleb teha kasumi arvelt. Mõistagi tuleb hoolitseda ka selle eest, et külmikud töökorras oleksid.

“Algusaegadel olid meil kasutusel pruugitud toidukülmikud ning seda hommikut, mil me ühe kapi sisu tervenisti külmununa leidsime, mäletan tänini,” ütles Eve Lill.

Külmikutäie rooside ja nelkide prügimäekraamiks muutumine oli päris kõva “pauk” poeomanike rahakotile. Ka lillekoormaga teele jäämist tuli algaegadel ette. Nüüd tuleb jälle rinda pista kõva konkurentsiga: lillepakkujaid on Jõgeval ju palju. Senini on suudetud ellu jääda.

Edelweissi kollektiivil on kombeks oma poodki igaks aastaajaks uuesti kaunistada. Tõsi, mõnikord on kliendi tungival nõudmisel kogu kaunistus maha müüdud ja poe jaoks uus tehtud. Eve Lille ja tema naiskonda on kutsutud korduvalt ka maavanema vastuvõtuks, Jõgeva valla pidudeks ja muudeks tähtsateks sündmusteks ruume kaunistama. Edelweissi pood on ka ainus, kes Jõgevamaal ainsana Interflora teenust pakub. See tähendab, et nende vahendusel saab saata lilli maailma eri punktidesse ja mujal elavad tellijad saavad nende kaudu saata lilli Jõgevamaa inimestele.

“Nii mõnigi ema või vanaema on laia ilma läinud lapselt või lapselapselt lillekimpu saades südamepõhjani liigutatud,” ütles Eve Lill.

Nüüd, mil noortel ongi kombeks maailma avastada, on Interflora teenus eriti vajalik ja tänuväärne. Selliste tellimuste kohaletoimetamine on aga tõesti rõõmus töö.

Eve Lillele oleks elu justkui elu ise dikteerinud, millise alaga ta tegelema peab hakkama.

“Kui me esimese poe avasime, oli selles ainult kaks müüjat: üks oli Eve Lill ja teine Ingi Roos. Paljud arvasid, et see on mingi nali, aga tegelikult polnud,” meenutas Eve Lill muiates. Mis lillepoe nimesse puutub, siis edelweiss hakkas Eve Lillele meeldima ühel reisil, kus ta ka mägedesse sattus.

“Edelweissi oleme müünud ka, aga ainult potilillena. Ka edelweissi seemneid oleme müünud,” ütles Eve Lill.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus