Näib, et koalitsioonipoliitikud kipuvad end enne Riigikogu valimisi võõraste sulgedega ehtima. Siinkohal tahaksin heita enam valgust Reformierakonna poliitiku Tõnis Kõivu väidetele, mis olid toodud selle aasta novembri keskpaigas avaldatud arvamusloos ning seondusid euro tuleku ja pensionitõusuga.
Kõiv on väitnud, et valitsus on pensione tõstnud võrreldes 2007. aasta jaanuariga 3130-lt 4714 kroonini — tõus seega üle 1500 krooni. Esmapilgul tundub tõesti, et eakate olukord on paremaks läinud. Paraku saab sellest summast reaalselt pensionitõusuks nimetada üksnes baasosa 250-kroonist kergitamist 2007. aasta juulis ning see otsus ja muudatus tehti juba siis, kui valitsuses oli Keskerakond.
Ülejäänud osa Kõivu nimetatud summast ei saa aga nimetada kasvuks, kuna see on toimunud elukalliduse tõusu tõttu. Nimelt indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensione vastavalt sellele, kui palju on muutunud sotsiaalmaksu laekumine ja tarbijahinna indeks. Kuna valitsus on tõstnud oluliselt käibemaksu, aktsiise ja riigilõive, siis ongi elukallidus tõusnud ning tulenevalt pensioni arvutamise valemist mingil määral ka eakate sissetulek. Pensionide ostuvõime aga suurenenud ei ole. Kõivu väide, et meil pensione vähendatud ei ole, on küüniline. 2008. aastal tõi valitsuskoalitsioon Riigikokku eelnõu, millega muudeti indekseerimise korda ning pensionid pandi 80 protsendi ulatuses sõltuma sotsiaalmaksu laekumisest ning 20 protsendi ulatuses tarbijahinna indeksist. Varem oli nende kahe näitaja suhe 50:50. See muudatus tähendab, et majanduslanguse perioodil, mil tööpuudus on kõrge, sotsiaalmaksu laekub vähe ning elukallidus kasvab, väheneb pensionide ostuvõime. Seega on meil ka pensione kärbitud, kuid kavalamalt.
Reformierakond peibutab valijaid pensionide tõstmise võimalusega lähiajal. Reaalsuses väheneb see iga päevaga, sest hinnad tõusevad. Hinnatõuse tuleb leevendada praegu, lubadused tulevikuks ei paranda olukorda täna. Eks Reformierakonna lubadustega on üldse halvad lood. Oma 2007. aasta valimisplatvormis lubas Reformierakond käibemaksumäära mitte muuta. Ometigi tõstis valitsuskoalitsioon 2009. aastal paljude kaupade käibemaksumäära 20 protsendile. Sellega süvendati sisetarbimise vähenemist Eestis veelgi, mille tõttu majandus langes enam.
Lisaks on Tõnis Kõiv oma arvamusloos ajanud segamini põhjuse ja tagajärje seose. Ta kirjutab, kuidas euro kasutuselevõtt elavdab majandust, tekivad uued töökohad, tööpuudus väheneb, sotsiaalmaksu laekumine suureneb ja seetõttu saab maksta suuremat pensioni. Ilmselt pole austatud Riigikogu liige kuulnud midagi majanduse tsüklilisusest ja sellest, et pärast majanduslangust tuleb ka majanduskasv, mille mootoriks on investeeringud ning euro tuleku roll on selles tegelikult marginaalne.
Oma artiklis lubab Kõiv, et töökohti tekib juurde. Samas ei ole tänane valitsuskoalitsioon suutnud midagi ette võtta selleks, et tööpuudust praegu vähendada. Meil on endiselt üle 100 000 töötu. Tõsi, number on viimastel kuudel vähenenud, kuid peamiselt põhjusel, et inimesed lahkuvad Eestist piiri taha tööle. Ja järjest enam töötuid ei käi ennast Töötukassas registreerimas. Eks maapiirkonnas elav inimene teab, millest jutt on, sest tema tajub külade tühjaksjäämist teravalt.
i
JAAK AAB, Riigikogu liige, Keskerakond
