Reformierakond plaanib lähiaastatel suunata linnapiirkondade jätkusuutlikuks arenguks 95 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid, mille abil on võimalik kaotada lasteaiajärjekorrad Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruses ning Ida-Virumaal.
2007. aastal, mil majandus õitses ja maksuraha laekus eelarvesse kavandatust rohkemgi, seadis Reformierakond eesmärgiks lasteaiajärjekordade kaotamise. Uute lasteaedade ehitamise programm sai kirjutatud ka riigieelarvesse. <span style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: “>Programmi “Lasteaiakoht igale lapsele” käivitamiseks oli 2008. aasta riigieelarves 14,4 miljonit eurot. Kohalikele omavalitsustele jagati 9,6 miljonit eurot: 4,8 miljonit eurot õpikeskkonna parandamiseks ja 4,8 miljonit palgarahaks.
Paraku peatasid programmi elluviimise majandussurutis ning sellega kaasnenud eelarvekärped. Probleem aga ei kadunud kuhugi. Jõudumööda tegeldi selle lahendamisega kriisiaastatelgi. Õnnestunud saastekvootide müük tõi Eestisse sadu miljoneid eurosid. Osaliselt kasutati vahendeid ka lasteasutuste energiasäästlikuks muutmiseks. Selle täiendava eelarveraha eest polnud aga võimalik ehitada uusi hooneid. Uued lasteaiad valmisid peamiselt omavalitsuste algatusel ja seal, kus need olid piirkondlike investeeringutena kokku lepitud nii, et kasutada sai riiklikku investeeringuprogrammi raha.
2000 uut lasteaiakohta
Lähiaastatel on selge eesmärk arendada nii lapsehoidu kui alusharidust, sealhulgas ehitades uusi hooneid ning laiendades või ümber kohandades olemasolevaid. Kuna sellest aastast on avanenud Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendid aastateks 2014-2020, tehakse praegu plaane, kuidas neid kasutada. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on kuulanud ära meetmete eest vastutavad sotsiaalministri ja siseministri ning leppinud kokku alljärgnevates tegevussuundades.
Linnapiirkondade jätkusuutlikuks arenguks on plaanis suunata 95 miljonit eurot. Selle rahaga peaksid muuhulgas kaduma lasteaiajärjekorrad Tallinnas ning selle lähiümbruses (Saue ja Maardu linnas, Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallas), Tartu kandis (Ülenurme, Tartu, Luunja ja Tähtvere vallas), Pärnus ja selle lähistel (Sindi linnas, Audru, Sauga, Paikuse ja Tahkuranna vallas) ning Ida-Virumaa linnapiirkondades. Lasteaiakohtade meetme puhul teeb Reformierakond tihedat koostööd sotsiaalministeeriumiga. Arvestused on tehtud, tuginedes lasteaiakohtade kaardistusele ning eesmärgiks on 2000 uue lasteaiakoha loomine. Omavalitsustelt oodatakse kaasfinantseerimist 15 protsendi ulatuses investeeringust.
Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada alusharidus kõikidele lastele. Seega ongi riiklike investeeringute jagamine lastehoiuks võimalik vaid tihedas koostöös omavalitsustega. Mõned omavalitsused on siin tublimad, mõned jälle eelistavad teisi valdkondi. Seda, kui mitu lasteaiakohta näiteks pealinnas Tallinnas munitsipaaltelevisiooni arvelt kokku hoitavast rahast rajada saaks, teavad Eesti suurima omavalitsuse juhid ilmselt kõige paremini.
Kuigi investeeritav raha tuleb Euroopa Liidu eelarvest, peab seda kasutama mõistlikult. Rajatavaid hooneid tuleb edaspidi kütta, koristada ja valgustada juba oma raha eest. Teatud kohtades on lasteaiakohtade probleem mööduv, aga kui omavalitsused selle mööduva probleemi lahendamiseks võtavad kanda suure kohustuse ning rajavad uue lasteaia, mis jääb tulevikus tühjalt seisma, ollakse silmitsi ebaotstarbekate püsikuludega.
Eeskujuks väikesed lastehoiud
Sellisel juhul on mõistlik kasutada lastehoidude loomise võimalusi. Sotsiaalministeeriumi eelarvest on nende loomiseks alates jaanuarist plaanitud kuni 6 miljonit eurot. Kaasfinantseeringu määr on 30 protsenti. Raha saab kasutada hoidude sisustamiseks ja nende tegutsemise toetamiseks. Riigikogus on praegu arutlusel seadusemuudatus, mille jõustumisel on kohalikul omavalitsusel õigus pakkuda kuni kolmeaastase lapse vanemale lapsehoiukohta lasteaia asemel, kusjuures kuutasu omaosalus jääks tänasele tasemele.
Tean, et mitmes omavalitsuses on tublid inimesed alustanud ettevõtlusega ning loonud väikesed kuni viie lapse hoiud, mida omavalitsus toetab. Alates järgmisest aastast on võimalused nende loomiseks veelgi paremad. Ka minu enda kolmeaastane laps käis just sellises hoius. Me mõlemad abikaasa Mai ja poeg Pauliga oleme oma tädi Tiiuga väga rahul. Omavalitsused on lastehoiu tagamisel paindlikud ja nii tekib ka lapsevanemale võimalus ka töövälisel ajal laps vajadusel hoidja juurde viia.
Mõnel pool on juba mõeldud ööpäevaringse lasteaia loomisele, sest on piirkondi, kus see oleks vajalik, kuid sellist teenust täna pole. Lahendust vajavad ka inimesed, kes käivad kaugemal tööl või sõidavad näiteks nädalaks tööle. Sellise paindlikke elemente sisaldava programmi raames loodetakse luua veel 1200 lastehoiukohta. Lisaks eelpool nimetatule, on sotsiaalministeeriumi haldusalas ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamiseks lähiaastatel kasutada veel üle 39 miljoni euro Euroopa Liidu eelarve kaudu jagatavat raha. Siin on sihiks ka puuetega laste tugiteenuste arendamine, lapsehoiusüsteemi loomine ning töö- ja peresõbraliku töökeskkonna tekitamine laiemaltki, kui vaid lasteaedade ehitamise meetmega.
Reformierakonna juhitava valitsusliidu sihiks on selline Eesti, kus lastehoiuvõimalus jõuaks kõigi peredeni ning lasteaiajärjekorrad jääksid ajalukku.
i
KALLE PALLING, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Reformierakond
