Eelmisel nädalal ilmavalgust näinud Eurobaromeetri uuring räägib selget keelt: tervelt 77 protsenti eurooplastest arvab, et masuga paremini hakkamasaamiseks aitaks tugevam koordinatsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. 75 protsenti eurooplastest toetab ka ELi karmimat järelvalvet tähtsamate rahvusvaheliste finantsgruppide üle.
Usaldusest ELi vastu annab tunnistust ka see, et 23 protsenti küsitletutest pidas just ELi parimaks instrumendiks võitluses masuga. EL edestas selles reas liikmesriikide valitsusi (20 protsenti), G20-t (16 protsenti) ja Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) (15 protsenti).
Eestis oli euroliidu usaldajaid rohkem – ELi pidas võitlusel masuga parimaks instrumendiks juba 30 protsenti, samas kui oma riigi valitsust vaid 11 protsenti küsitletutest.
Samas nenditagu, et oma riigi valitsus ja EL ei ole vastandid. Nad asuvad sotsioloogilises uuringus küll eri tulpades, kuid masuga tegelemisel täiendavad üksteist. Juba esimene lõikki tänasest blogist ütles, et peaaegu kaheksa eurooplast kümnest toetab suuremat koordinatsiooni EL liikmesriikide vahel. See koordinatsioon saabki teostuda vaid EL kaudu.
Selleks on Euroopa Komisjon juba astunud otsustavaid samme. Eelmisel nädalal algas nn iga-aastase majanduskasvu ülevaatega ka Euroopa poolaasta, kus liikmesriigid peavad kooskõlastama oma majandus- ja finantspoliitika komisjoniga, kes omakorda saadab oma ettepanekud suvisele Ülemkogule, kes need läbi vaatab ja kinnitab.
Kui võib tunduda, et säärased sammud on kuidagi vastuolus rahva tahtega, siis äsjane Eurobaromeetri uuring kinnitab vastupidist. Seega on EL masuga võitlemiseks kõvasti legitiimsust juurde saanud. Oma osa on kindlasti siin ka asjaolul, et ELi majanduskasv on plussmärgiga ja esimesed lootustandvad märgid lubavad ettevaatlikult majanduskasvu jätkumist.
ERKKI BAHOVSKI
Euroopa Komisjon Eestis, meedianõunik
