Euroopa Liidu maksumaksja toel on pea kogu Eesti saanud kvaliteetse joogivee, samuti kogutakse ja puhastatakse reovesi. Rahavoog aga jätkub ning alanud eelarveperioodil saame jätkuvalt miljoneid loodusse investeerida.
Seni on Eestis kõigist keskkonnainvesteeringutest kõige rohkem raha läinud veemajandusse ning kui summad aastast 2000 kokku liita, ulatuvad need miljardi euroni. Selle raha eest on enamik meie veevärke kaasaegseks muudetud, joogivesi kvaliteetne, reovesi kokku kogutud ja puhastatud. Siiski on vaja veel pingutada, et puhas joogivesi jõuaks ka nende 12 protsendi ühisveevärgiga liitunute kodudesse, kes täna veel nõuetekohast joogivett ei saa. Raha on selleks olemas, vaja vaid taotleda.
Samuti peame alanud seitsmeaastase perioodi jooksul lahenduseni jõudma reoveesette käitlemisest tekkiva ja inimeste elukvaliteeti halvendava haisu osas. Suveperioodil ümmarguselt 60 000 inimese elu häiriv haisuprobleem peab lahendatud saama ning lootust on. Riigikogus on menetluses vastav seaduseelnõu, keskkonnaministeerium koostab reoveesette regionaalset käitlemist puudutavat uuringut ning küllap mõtlevad vee-ettevõtjadki päevast päeva, kuidasolukorda parandada.
Euroopa Liidu maksumaksja raha toel saame järgmise seitsme aasta jooksul loodusse investeerida 400 miljonit eurot. See on väga suur summa. Võrdluseks: terve Eesti riigi eelarve kasvas eelmise aastaga võrreldes 400 miljoni euro võrra ja selle arvel me tõstame palku ja pensione ning maksame toetusi.
Euroopa maksumaksja rahast saab teadaolevalt vaid investeeringuid teha ning kahjuks või õnneks on meil kohti küll, kuhu investeerida. Eelmise riigikorra ajal toimunud raiskava ja loodust kahjustava tootmise jäljed on vaja keskkonnast lõplikult eemaldada. Näiteks on meil nüüd raha selleks, et saastunud Purtse jõgi koos lisajõgedega ning Kroodi oja lõpuks puhtaks saaks, samuti saab korrastatud Kukruse aherainemägi. Hoolimatuse tagajärjed saavad lõpuks likvideeritud. Samuti jätkub kasutuseta jäänud endisaegsete ehitiste, varemete lammutamise toetamine, et maastik muutuks veelgi kaunimaks.
Puhas ja paljuski puutumatu looduskeskkond on Eesti unikaalne konkurentsieelis, mida me üha rohkem ka ise avastame ja millesse panustame. Elupaikade taastamine, liigikaitse, kaitsealade eest hoolitsemine, jõgede olukorra parandamine ning saastunud alade puhastamine ja ohutuks muutmine on sihid, millele järgmise seitsme aasta jooksul sada miljonit eurot kulutada. Loomulikult tuleb looduskaitsesse investeerimisel silmas pidada eelkõige kohalike inimeste huve, et nende elukeskkond paraneks.
Oma osa toetusrahast kulub ka ettevõtete ressursi- ja energiasäästu suurendamiseks, sest sellest sõltub nii ettevõtete kui kogu riigi konkurentsivõime. Eesti ettevõtete energia- ja süsinikumahukus on praegu aga üks suuremaid Euroopa Liidus ja selle vähendamine nii pingutust kui raha.
Kuna Euroopa Liidu toetustele lisanduvad veel ka keskkonnatasudest ja saastekvootidega kauplemisest saadavad rahad, siis saamegi juba täna öelda, et suudame alanud seitsmeaastase perioodi jooksul investeerida keskkonnaga seotud tegevustesse kokku üle miljardi euro.
i
TÕNIS KÕIV, riigikogu keskkonnakomisjoni liige, Reformierakond
