9. veebruaril, mil Euroopa Parlament kinnitas ametisse uue Euroopa Komisjoni, toimus ka Eestis märkimisväärne sündmus, kui Tallinna külastas Vene Raudtee president Vladimir Jakunin.
Mis oli Jakunini sõnum? “Eriti oluline on, et Eesti päritolu euroliidu transpordikomissar aitaks luua uue transiidikoridori. On ju see olemas juba lõunapoolsete riikide tasandil. See oleks Lääne-Vene-Aasia transiit,” ei varjanud Jakunin eesti ajakirjanduse väitel oma lootust vastse Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase suhtes.
Ootavad suuri tegusid
Jakunin pole ainus, kes Kallaselt suuri tegusid ootab. Sellest sai aru juba sügisel, mil Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso tegi teatavaks volinike portfellid, kaasa arvatud Kallase transpordivoliniku koha, ja mil ametikohtade teatavakstegemisega samal päeval küsisid eesti ajakirjanikud Kallaselt videokonverentsi vahendusel raudteede ja lennuliikluse kohta. Samad teemad käisid läbi ka Kallase kuulamisel Euroopa Parlamendis.
Seega ei ole kahtlust, et Kallase transpordivoliniku portfell tekitab Eestis rohkem resonantsi kui tema eelmine ametikoht administratsiooni, auditi ja pettusevastase võitluse alal. Mis ei tähenda samas – ja nii on Eestis ekslikult arvatud —, nagu oleks too eelmine ametikoht olnud kuidagi vähem oluline. Kuid silma paistab transport ikkagi rohkem – kõik me sõidame teedel ja kogeme seda iga päev.
Kallasel palju uuel ametikohal hingata ei lastud. Juba ametissekinnitamisest järgmisel päeval, 10. veebruaril pidas uus transpordivolinik Euroopa Parlamendi ees kõne, mis puudutas tundlikku kehaskannerite teemat.
“Reisijate turvalisus ja julgeolek on minu kui transpordivoliniku jaoks kõige tähtsam küsimus. Terrorirünnaku katse möödunud aasta 25. detsembril Detroiti lennanud Northwest Airlinesi lennul 253 kinnitas, et tsiviillennundust ähvardab reaalne oht. Lennureisijatel, meedial ja lennunduse sidusrühmade esindajatel on täielik õigus meilt küsida, kas praegu kehtivad julgestusmeetmed on piisavad või tuleks kasutusele võtta täiendavad abinõud,“ nentis Kallas, lisades samas, et ehkki kehaskanneritel on suurem võime leida varjatud asju, tekib küsimus, kas säärased lisameetmed on õigustatud just privaatsust silmas pidades.
Iga lennujaam ei saa talitada omamoodi
Kallas lubas esitada kehaskannerite kohta raporti aprilliks, öeldes, et tema arvates tuleks siin kasutada ELi tasandit ehk lahtiseletatuna seda, et iga lennujaam ei talitaks oma äranägemise järgi, vaid et ELis oleksid lennureisijatele kehtestatud standardsed turvanõuded. Isegi kui nood oleksid karmimad praegusest, oleks lennureisijal lihtsam, sest ta teaks oodata samasugust turvakontrolli igas ELi lennujaamas.
Transport on ala, mis puudutab tõesti igaühte. Kuid tuleb vaadata ka laiemat plaani. Nii kirjutab volinik Kallas oma mandaadi kohta, et Euroopa Liidu üks põhiõigusi vaba liikumine on Euroopa kodanikele üks suurimaid vabadusi, aga selleks on oluline hea transport.
Järelikult on täiesti loogiline, et “üha suurenev majanduslik lõimumine tekitab palju küsimusi tuleviku jaoks. Üleilmastunud tarneahelate, vähemate ja tõhusamate tootmiskohtade ja õigeaegsete kohaletoimetamistega eeldab Euroopa majanduskasvu potentsiaal ka edasist kasvu oma transpordisektoris,” kirjutas Kallas oma koduleheküljel (http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/kallas/about/mandate/index_en.htm#).
Kasv on tõepoolest oluline. Lissaboni strateegiaga, mis lõpeb käimasoleva aastaga, pidigi Euroopa Liidul olema aastaks 2010 maailma kõige dünaamilisem majandus… Nii ei läinud, kuid ehk on Euroopa Liit õppust võtnud ja uuema, 2020. aasta strateegia elluviimisel ollakse targemad. Transport, nagu eelnevastki näha, on siinjuures ülioluline.
Kõik on omavahel seotud
Siit edasi tõukubki järgmine mõte: kõik on omavahel seotud. Kui transpordi areng on lahutamatult seotud majandusega ja vastupidi, kehtib sama põhimõte ka keskkonnasäästlikkuse kohta. Kui Euroopa Liit soovib vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside emissiooni võrreldes 1990. aastaga 20 protsenti (kui teised tööstusriigid teevad sama, tõuseb eesmärk 30 protsendini), siis on selge, et midagi tuleb muuta ka transpordi vallas. Lennukiga ja suurte autodega piiramatult kihutada ei saa. Ent samas: ühendused peavad paranema.
Ühenduste loomine Euroopa Liidus polegi niisiis veel kaugeltki lõppenud. Olukord, kus rongiga ei saa sõita Tallinnast Riiga, pole just väga normaalne, kuid on oluline teada, et sääraseid vajakajäämisi esineb ka Lääne-Euroopas. Rong on teadagi suhteliselt keskkonnasõbralik liiklusvahend.
Juba eelpool nimetatud alad peaksid selgeks tegema, et transpordivoliniku portfell on päris mahukas. Ent lisaks neile peab Siim Kallas tegelema veel merenduse, sisevete ühenduse, vajadusel linnatranspordi ja muidugi ka rahvusvaheliste suhetega. Jutu alguse viide Jakunini sõnavõtule üksnes kinnitab seda, kuid on ju selge, et igasugused teed ei piirdu Euroopa Liiduga.
Võtkem või Narva. Euroopa Liit lõpeb seal, kuid maantee ja raudtee jätkub. Ka meritsi on võimalik Narva-Jõesuust edasi sõita. Narva sild ja piirijärjekorrad on seega ka Euroopa transpordiküsimus.
Oluline on ka teada, et ehkki Eestiga seondub mitmeid päris valusaid transpordiküsimusi – rongi- ja maanteeühendus, otselennud Tallinnast — , peab volinik hea seisma kogu Euroopa huvide eest. See ei tähenda samas vastandumist Eesti huvidele, vaid lihtsalt üldisema pildi loomist ja ka ressursside suunamist terve Euroopa huvides.
Siim Kallase tööpõld järgmiseks viieks aastaks on lai. On ka selge, et nagu Tallinna linn, ei saa ka Euroopa transport kunagi valmis. Ent midagi saab kindlasti ära teha ja Siim Kallase senised esinemised uues ametis lubavad seda ka loota.
Erkki Bahovski on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik. See artikkel väljendab tema isiklikke seisukohti.
ERKKI BAHOVSKI
