Septembri lõpus kiitis Riigikogu heaks Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) raamlepingu ning kohe on algamas tuleva aasta riigieelarve menetlus. Tagasi- ja ettevaatavalt räägivad Vooremaa vestlusringis neil teemadel Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul ja Aivar Kokk.
Euroopa rahanduses muutub olukord küllaltki kiiresti. Kuidas Eesti seisukohalt asjad paistavad?
Tuus-Laul: Praegu paistab, et see päästefond ei päästa. Euroopa Komisjoni esimees ütles, et Euroopa päästmiseks on vaja kaks triljonit eurot. See summa ei ütle kellelegi eriti midagi, sest see on midagi sellist, mida me ette ei kujutagi.
Kaks miljardit, mis Eesti tagab, on eestlase jaoks midagi sellist, millest aru ei saada. See on koos maksudega 40 protsenti riigieelarvest, mis on kujuteldamatult suur summa. Kust Eesti selle raha võtab, ei oska keegi meist öelda. Peame ise laenu võtma.
Iga uue eralduse üle otsustab riigikogu uuesti
Kokk: EFSFi otsust tuleb vaadata kahest otsast. Eesti on valmis ühises katlas olema, kuid Riigikogu tegi ka ühese otsuse, et iga konkreetse rahaeralduse üle otsustatakse uuesti. Ei ole nii, et kõigile lihtsalt antakse, vaid iga riigi puhul tuleb konkreetne summa 101 inimese ette. Seda otsust ei tehta kuskil kabinetivaikuses.
Meie jaoks on see keeruline, sest viimastel aastatel oleme olnud saajad ja järgnevatel aastatel oleme samuti saajad. Saajatena tahame küll meeskonnas olla, aga kui meil on järsku vaja anda, siis me ei taha enam meeskonnas olla. Kui me saame Euroopa katlast raha oma taristu arendamiseks, siis on väga raske öelda, et me mitte midagi tagasi ei anna.
Tuus-Laul: Et Riigikogu hakkab veel midagi otsustama, on ainult enese rahustamiseks öeldud, sest kui üldine otsus on tehtud, küll siis võtab Riigikogu ka need järgmised otsused vastu. Koalitsiooni ja sotsiaaldemokraatide hääled on selleks olemas. Eesti summa on proportsionaalselt kõige suurem – 13 protsenti SKPst, mis on võrreldes teiste riikidega suurim. Samas hakkame tulevikus saama EList vähem raha, kui varem lubatud on.
Vastumeelsust tekitab see, et enne valimisi ei räägitud sellest midagi, kuigi Jürgen Ligi käis iga nädal Euroopas neid asju arutamas. Me oleksime võinud enne valimisi saada inimestelt selleks ka mandaadi. Soome valimistel oli see peateema.
Oleme maailma serva peal
Juhul kui Euroopa suurriigid kuskilt kärisevad, siis see kärin jõuab ka meieni. Kahjuks ei ole me see naba, mille ümber kõik keerleb, vaid oleme, nagu põllumehed ütlevad, maailma serva peal. Kui kõik hästi läheb, jõuab ka meile midagi, ja kui halvasti läheb, siis siia ei taha raha enam jõuda.
Meil on hea see, et Põhjamaade pangad, mis meil domineerivad, ei ole nii palju raha Lõuna-Euroopa riikide võlakirjadesse paigutanud kui Prantsusmaa ja Saksamaa pangad. Selge on see, et kui Riigikogus tuleb hääletamine riikide kaupa, kellele toetust anda, kellele mitte, ei käi see nii kergelt. Kui Kreeka valitsus on selgelt öelnud, et ta kõiki tingimusi ei täida, mis on toetuse saamise eelduseks, siis ma usun, et arutelu Riigikogus tuleb palju teravam ja tulisem.
Tuus-Laul: Keda me siis toetame? Me toetame kõrgemaid pensione kui meil, me toetame sealseid kõrgeid töötu abirahasid. Meie õpetajate palka ei suudeta tõsta, kuigi Euroopas on need palju kõrgemad.
Kokk: Olen täiesti nõus, et 20 aastaga ei ole meie majandus jõudnud tõusta sellisele tasemele, et meie palgad ja pensionid oleksid kas või pool Euroopa keskmisest.
Pension suureneb 13 euro võrra kuus
Millist vaadet tulevikku pakub tuleva aasta riigieelarve projekt?
Kokk: Sotsiaalministeeriumi eelarve on tuleval aastal üks suurema kasvuga eelarveid. Loomulikult tahaksime me rohkem kulutada, aga tuleb arvestada rahakoti paksusega, mis taskus on. Pensionäridel on põhjust rõõmustamiseks, sest tuleval aastal panustab riik eakate elujärje parandamisse. 4. aprillist 2012 on oodata 4,4-protsendilist pensionitõusu. See tähendab keskmise vanaduspensioni suurenemist 13 euro võrra kuus. Pensioni suurendamise peamine põhjus on elukalliduse kiire kasv viimastel aastatel. Suurenevad ka kulutused meditsiinivaldkonda, et tagada arstiabi kiire kättesaadavus ning kvaliteet üle Eesti. Riik taastab täielikult ka teise pensionisamba maksed.
Järgmise aasta riigieelarve seisukohalt on väga tähtis ka elupäästevõimekuse kasv. Sellest lähtuvalt on Päästeameti personalikulude katteks mõeldud summat suurendatud 2,1 miljoni euro võrra.
Olulise valdkonnana tooksin ka välja riiklikud investeeringud Eesti teede olukorra parandamisse. Kohalikud omavalitsused saavad viie miljoni võrra rohkem raha kui tänavu.
Põllumajandussektorile toetused tõusevad 47,1 miljoni euro võrra 311,3 miljoni euroni seoses välisvahenditest tehtavate kulude suurenemisega. Tuleva aasta riigieelarve on ka hea, sest täiendavate otsetoetuste maht kasvab 10 protsendi võrra ning on planeeritud eelarves täies mahus.
Tuus-Laul: Muidugi on see parem sellest, kui pensionid üldse ei tõuseks. Kui pension on mitu aastat olnud külmutatud, siis see on minimaalne, mis teha sai. OSCE on välja käinud, et Eesti pensionäride seas on vaesus 42 protsenti.
Näib ka, et Eestis on kehtestatud elektrimaks, sest valitsus soovib Eesti Energiast võtta välja dividende ehk raha, mis laekub tänu elektrihinna tõusule.
Euroopa struktuurfondide raha läheb paljuski ehitusse, aga me ei panusta inimestesse, näiteks õpetajatesse. Kaks protsenti SKPst läheb kaitsekuludeks. No ega ei tea peale Venemaa ja Põhja-Korea teisi, kes tõstaks praegu kaitsekulusid. Samal ajal oleme näiteks ainus riik Euroopas, kes ei panusta üldse hambaravisse. Lapsetoetus on aastaid püsinud 19 euro tasemel. Töötuskindlustusrahad, mis tahetakse võtta eelarve jooksvateks kuludeks, on löök allapoole vööd, sest need on avalik-õiguslikud rahad, mille tööandjad ja –võtjad on kogunud.
Raha jääb Eestisse
Kokk: Riik maksab töötukassale protsenti natuke rohkem, kui seda pangast saaks, ja kui vaadata, kuhu on pangad raha pannud, siis riigi käest ei saa see raha kuhugi kaduda, see on maksudega tagatud. Kui riik laenab raha pangast ja maksab intressi, siis me kakleme ja vaidleme, et maksame raha välispankadele. Praegu jääb see raha, mis muidu läheks Rootsi pankadele, Eestisse.
Tuus-Laul: Töötuskindlustusraha kasutamine on täpselt sama nagu Eesti Energiast dividendide võtmine. Maks on kõrge ja kogume selleks, et riik saaks näidata, et meil on reservid. Me võiks seda rohkem kasutada pikaajalistele töötutele maksmiseks.
Kokk: Ei saa öelda, et elektri hind oleks meie inimeste sissetulekuid arvestades madal. Kodutarbija jaoks on keskmiselt elektriarve 2005. aastast kuni tänaseni kallinenud üsna samas tempos tarbijahinnaindeksi kasvuga (tarbijahinnaindeksi tõus sel perioodil on olnud 31,6 protsenti ja elektrienergia lõpphind koos võrgutasu, taastuvenergia toetuse ja kõigi maksudega on kasvanud 35 protsenti.). 2005. aastal ei olnud veel ei taastuvenergia tasu ega elektriaktsiisi. Kui võtta puhtalt elektrienergia hind, siis see on tõusnud viimase viie aastaga 14,77 protsenti. Statistikaameti andmete kohaselt moodustas 2010. aastal elektrienergia eest tasumine keskmisel leibkonnal kogu aasta kuludest 3,5 protsenti. Tarbijad, kes ei kasuta elektrit otseselt kütmiseks, kulutavad eelarvest keskmiselt 2,8 protsenti.
Elektri reguleeritud hinda ei saa Eestis omatahtsi määrata ükski ministeerium, ka mitte Eesti Energia. Elektrienergia hind ja võrgutasu peavad vastavalt elektrituru seadusele olema kooskõlastatud konkurentsiametiga. Kuigi on populaarne uskumine, et elektri hind on tõusnud seoses dividendidega, mida riik Eesti Energiale maksab, ei ole see tõsi. Mitte ükski hinnamuutus ei ole seotud dividendimaksetega ega saagi elektri hinna kooskõlastamise metoodika ja seaduse kohaselt olla.
Meie erakond on öelnud, et tuleks vähendada taastuvenergia tasu. Mina teen kõik selleks, et taastuvenergia tasu alandada.
Soojusenergia käibemaksu tõus lõi valusalt
Tuus-Laul: Kui me tahame tegelikult kodukulusid vähendada, tuleks alustada käibemaksu alandamisest soojusenergiale, mis tõsteti viielt protsendilt 20-le. See oli kohutav tõus.
Kokk: Need, kes kortermajades elasid, said tsentraalkatlamajast viieprotsendise käibemaksuga sooja, kuid need, kes ise ostsid gaasi, puitu, maksid tollal 18 protsenti käibemaksu. Ühel hetkel oli loodud ebavõrdsus, et eramajades maksti kütte eest käibemaksu neli korda rohkem. Soojakulude vähendamiseks on kõige otstarbekam hoonete soojustamine. Korterelamute soojustamise toetussüsteem on juba mitmeid aastaid hästi toiminud. Täna käivad läbirääkimised, et sama toetusskeemi saaks järgnevatel aastatel kasutada ka eramajade puhul.
Tuus-Laul: Me oleme maagaasile kehtestanud aktsiisi ja nii on need hinnatõusud tulnud. 2,5 korda on nelja kütteperioodiga kütmine kallinenud. Kokk: Kui eelarve saab tasakaalu, siis on võimalik raskel ajal tõstetud aktsiise alandada. Tuus-Laul: Eelarve projektis on veel lahendamata kohalike omavalitsuste rahastamise küsimus. Ikka seesama üksikisiku tulumaksu laekumise protsent, mida meil tuleval aastal masu-eelsele 11,9 protsendile tagasi ei tõsteta. Omavalitsused on tõeliselt hädas: inimesi koondatakse, võetakse palgata puhkust. Ka president Ilves on seisukohal, et omavalitsuste tulud tuleb tagasi tõsta, selleks on riigikohtu üldlahend, inimarengu aruandes oli eelmisel aastal see peateema. Nimetaksin veel koolilõunat, sest riigi eraldatavast rahast ei tule omavalitsused laste toitlustamisel toime. Praegu ühed lapsed söövad praadi ja magustoitu, kuid teised peavad leppima supiga, sest omavalitsustel ei jätku raha, et omalt poolt juurde panna. Kokk: Ühelt poolt öeldakse, et makse tuleks vähendada, aga kui käisime Riigikogus välja kodualuse maamaksu kaotamise, siis saime kolm nädalat laussõimu. Maamaksu vähendamine ei ole vale otsus ja kindlasti on enne jõule vastu võetud ka eelnõu, kuidas see omavalitsustele kompenseeritakse. Koolitoidu osas on küsimus ka selles, et koolivõrku on väga raske korrastada, sest ükski volikogu ei ole nõus oma kooli sulgema. Oli ju näha, kuidas mõnda kooli läks septembris esimesse klassi kaks-kolm last, põhikoolides on 50-60 õpilast. Need koolid ei ole jätkusuutlikud ja ühel hetkel tuleb valusad otsused teha. Me peame koos lahendama õpetajate palgaküsimuse. Tulumaksu laekumise peab omavalitsustele taastama, kuid ka omavalitsused peavad oma otsused tegema. 2005-2007. aastal tõusid enamikul omavalitsustel ülalpidamiskulud enam kui kaks korda. Kui olid head ajad, suurendati kulutusi. Küsis: ARVED BREIDAKS
