Esmaspäeval sai teoks noortele suunatud Euroopa päev. Sel puhul kogunesid noored üle terve Jõgevamaa Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusse.
Noortele esines videopildi vahendusel endine Europarlamendi saadik Andres Tarand, kes soovitas neil võõrkeelte õppimisse tõsiselt suhtuda. Tema sõnul pole mitteametlikel kohtumistel väikestes riikides räägitavate keeltega midagi peale hakata ja seetõttu on hea, kui inimene valdab vähemalt üht Euroopa kahest olulisemast keelest ehk kas inglise või prantsuse keelt.
Küsimusele, mida teeks Andres Tarand juhul, kui oleks alles 18-aastane, vastas ta, et õpiks väga hoolega võõrkeeli. Tarand tuletas meelde, et endises Nõukogude Liidus polnud võõrkeelteoskusega suurt midagi peale hakata. Hiljem on ta küll üle kivide ja kändude keeli juurde õppinud, ent vanemas eas pole see enam nii lihtne. Kui võõrkeel on omandatud, loob see aluse väga paljudeks muudeks võimalusteks. Ta soovitas noortel inimestel lävida võimalikult paljude teiste Euroopa rahvastega, see kummutab eelarvamusi teiste suhtes.
Parem sada sõpra kui sada eurot
Jõgeva maavalitsust esindanud Andi Einaste sõnul kuulas ta tähelepanelikult intervjuud Andres Tarandiga ja tõdes, et tänapäeva noorte mõttelaad võrreldes nõukogude tingimustes kasvanud noortega on oluliselt muutunud. Kui veel üle paari aastakümne tagasi tähistati 9. mail ühe totalitaarse riigi suurt pidupäeva, siis nüüd tähistatakse sellel samal päeval Euroopa päeva, mis ühendab väga paljusid Euroopa rahvaid.
Einaste soovitas noortel kasutada noorusaega selleks, et tutvuda maailma erinevate riikide ja rahvastega, õppida tundma erinevaid kultuure ja tavasid ning tulla siis kogenenud ja avara silmaringiga inimesena koju tagasi.
Euroopa Liit mõistetavamaks mängude, töötubade, filmide abil
Põltsamaal korraldatud Euroopa päeva töörühmade tegevusest oodati osa saama 50-70 noort üle Jõgevamaa ja nii palju osalejaid ka oli.
Noorteühenduse Juventus juhi Heidi Paaborti kinnitusel sai iga Euroopa päeval osaleda sooviv maakonna noortekeskus lähetada ettevõtmisele viis kuni kümme noort. Väljastpoolt Põltsamaad oli osalejaid Voorelt, Laiuselt, Siimustist ja mujalt.
Paaborti sõnul polnud nende eesmärk saada tingimata maakonna keskseks noortekeskuseks, kuid praegu on Põltsamaal lihtsalt rohkem võimalusi ja ressursse suuremate ürituste korraldamiseks. Heidi Paabort lisas, et küllap naudivad päevasel ajal paljud noored ilusat ilma ja tulevad noortekeskusse alles õhtul, mil esinevad ansamblid.
Paaborti sõnul on neil hea meel iga noore inimese üle, kes noortekeskusse sisse astub. Liiati polnud Euroopa päeva teema üldse lihtne, sest Euroopa Liit tundub noorele inimesele kauge ja raskesti hoomatav. Euroopa päeval läbi viidud Euroopa Liidu teemalise mälumängu, erinevate rahvaste toitude, mängude ja filmide abil hakkab noor inimene taipama, mida Euroopa Liit endast kujutab. Euroliiduga seotud tegevusi ja üritusi jätkub Põltsamaa noortekeskuses ka järgmiseks nädalaks.
Tegevust jätkus kõikidele
Noored olid “sukeldunud” tegevustesse ja polnud Euroopa päeva sisulisse tähendusse väga süüvinud. Nad lasid endale näole või käele maalida mõne Euroopa Liidu riigi lipu, kusjuures enamasti valiti siiski meie oma trikoloor. Prantslase Pierre näpunäidete järgi valmistati köögis maisihelvestest ja šokolaadist magustoitu. Juba mõningase eesti keele oskuse omandanud noormees suutis oma lõbusa olemisega palju noori kööki meelitada.
Õues said noored Euroopa vabatahtlike eestvedamisel proovida, kuidas kanda vartpidi suus lusikat, millel keedetud muna, tõmmata riiete alt nööri läbi ja teha muid vahvaid trikke. Tüdrukuid paelus kõige rohkem riietele uue ilme loomine. Moedemonstratsiooniks valmistunud Kirsika, Jane, Liisamaria ja Kadi Jõgeva Ühisgümnaasiumist olid noortepäeva sisulise poolega rahul ja lubasid sellest võtta maksimumi.
Jõgevalt pärit Oskar Kopas kinnitas, et sai siit Euroopa riikide kohta huvitavat infot. Noored tõdesid üksmeelselt, et teemapäev aitas neil Euroopa Liidu olemust hoopis paremini mõista.
i
TOOMAS REINPÕLD
