Eesti Maaelu Arengukava aastateks 2007–2013 näeb ette kolme toetust, mis on mõeldud Natura 2000 aladel asuvate maade omanikele. Kahte neist toetustest saavad taotleda ka need maade kasutajad, kes ise ei ole omanikud.
Natura 2000 aladel asuvatele maadele mõeldud toetused on: toetus pool-looduslike koosluste hooldamiseks; toetus põllumajandusmaa kasutajatele ja toetus erametsamaa omanikele. Ühele maa-alale saab taotleda ainult ühte nendest toetustest.
Puisniidu hektari kohta saab 3725 krooni
Poollooduslike koosluste hooldamise toetus on mõeldud Natura 2000 aladel asuvate väärtuslike pool-looduslike koosluste niitmiseks või karjatamiseks. Pool-loodusliku koosluse hooldamise toetuse määraks on puisniidu ühe hektari kohta 3725 krooni aastas.
Kõigi teiste pool-looduslike koosluste, nagu rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse, kadastiku, nõmme, aruniidu või puiskarjamaa hooldamise eest on ette nähtud toetust 2910 krooni ühe hektari kohta aastas.
Taotlusi toetuse väljastamiseks võtab vastu Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas töötav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA (http://www.pria.ee/), taotluse peab eelnevalt kinnitama Riiklik Looduskaitsekeskus (http://www.lk.ee/).
Toetus kompenseerib saamata jäävat tulu
Toetust põllumajandusmaa kohta makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele. Toetuse eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu maalt saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 502 krooni hektari kohta. See toetus lisandub teistele põllumaade kasutamise eest saadavatele pindalapõhistele toetustele. Toetus käivitus juba aastal 2006 keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse nime all. Taotlused selle toetuse saamiseks tuleb esitada PRIAle.
2008. aasta kevadel rakendus Natura 2000 toetus erametsamaa omanikele. Toetuse eesmärk on kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu metsamaalt saamata jäänud tulu. Toetust makstakse Natura 2000 aladele, mis on samal ajal kaitstud looduskaitseseaduse alusel kas kaitsealana (milleks on rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualana või püsielupaigana.
Natura 2000 erametsatoetuse määrad on järgmised: kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis makstakse 1720 krooni hektari kohta, kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ja hoiualadel 940 krooni hektari kohta. Taotlusi erametsamaa toetuse saamiseks võtab vastu SA Erametsakeskus.
Täpsustatakse Natura piire
Kõiki neid toetusi makstakse Natura 2000 alade piiride järgi, mis on kinnitatud valitsuse korraldusega 2004. aastal. Kaitsmaks Natura 2000 aladel asuvaid loodusväärtusi, on need alad kaitse alla võetud ka looduskaitseseaduse alusel kaitsealana, hoiualana või püsielupaigana.
2004. aastal oli siseriikliku kaitse all 67 protsenti maismaal asuvatest Natura 2000 aladest. Ülejäänud aladel kehtestati ajutised piirangud majandustegevusele. Aastatel 2005–2007 võeti kõik need alad kaitse alla, kusjuures alade kaitse alla võtmise käigus täpsustati ka loodusväärtuste esinemist, mistõttu kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade piirid ei pruugi alati kokku langeda praegu kehtivate Natura 2000 alade piiridega. Kuid Natura 2000 alade piiride kooskõlla viimine kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade piiridega on menetluses ja praeguste kavade kohaselt kehtestatakse uus, täpsustatud piiridega Natura 2000 alade korraldus 2008. aasta sügiseks.
2009. aastal hakatakse toetustaotlusi vastu võtma juba Natura 2000 alade uute piiride järgi ja toetust saavad ka need inimesed, kelle maa on küll kaitse alla võetud, kuid jääb napilt praegustest Natura 2000 ala piiridest välja.
Mets või puiskarjamaa?
Teine probleem, mis Natura 2000 erametsatoetuste vastuvõtmisel on tekkinud, seisneb selles, et metsamaa on inventeeritud puisniiduna või puiskarjamaana ja kantud seetõttu keskkonnaregistrisse pool-loodusliku kooslusena.
Sellisele maale on praegu võimalik taotleda pool-loodusliku koosluse hooldamise toetust. Kui maaomanik on aga kindlal seisukohal, et puisniit või puiskarjamaa on tegelikult tihedaks metsaks kasvanud, siis peab ta võimalikult ruttu pöörduma Riikliku Looduskaitsekeskuse kohaliku regiooni poole, kes selle ala aasta jooksul üle vaatab ja annab elupaigale hinnangu, kas ka tulevikus käsitleda ala pool-looduslikuna või on õigem seda kooslust määratleda metsana ja selle kaitset tulevikus ka vastavalt korraldada. Viimasel juhul on järgmisest aastast võimalik sellele alale hoopis erametsatoetust taotlema hakata.
Selleks aastaks on eelpool nimetatud toetuste taotlusperiood küll lõppenud, kuid toetusi on võimalik taotleda aastani 2013 ja tõenäoliselt jätkub nende maksmine ka edaspidi.
Taastamiseks saab jätkuvalt loodushoiutoetust
Jätkub ka loodushoiutoetuste andmine, selle maksmist korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus. Loodushoiutoetust makstakse kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades (sealhulgas Natura 2000 aladel) asuvate pool-looduslike koosluste taastamise, sealhulgas niitude võsast puhastamise, rannaniidu tihedast pilliroost puhastamise ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamise ja tarade ehitamise eest.
Loodushoiutoetust on võimalik taotleda ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades asuvate pool-looduslike koosluste hooldamise eest.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify”>KADRI MÖLLER, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik
