Euroopa Liidu roll

Eile algasid Euroopa Parlamendi valimised. Möödunud reedel Kaunite Kunstide Kodus Jõgeval toimunud Vooremaa arvamusliidrite lõunasöögil oligi põhiteemaks Euroopa Liit.
Mis on Euroopa jaoks Eesti ja kas Eesti huvisid on üldse võimalik Brüsselis kaitsta, kõlas küsimustena poliitikute Jüri Ratase, Aivar Koka ja Yoko Alenderi poolt, kes üles astusid. Mõtlemist põllumehe seisukohalt ja toidujulgeoleku teemadel täiendas Eesti 2022. aasta tippjuhiks valitud Ahti Kalde.
Praegu tundub nende küsimuste peale mõtlemine üha olulisem, sest 2022. aasta 24. veebruaril alanud Ukraina sõda tõestab, et Venemaal pole midagi muutunud. Näib, justkui oleks 1991. aasta riigipöördekatse Nõukogude Liidus või ka 1993. aasta, mil president Boris Jeltsin andis armeele käsu pommitada Venemaa parlamenti, alles eilne päev. Täpsemalt sama ebamäärane ja ebakindel kui siis, on elu praegu, mis puudutab Moskva poliitikat ja sealt meieni jõudvaid uudiseid.
Hiljuti möödus täpselt 20 aastat päevast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Täna tundub meile, et sündmused paarkümmend aastat tagasi leidsid aset kuidagi loogilist jada mööda ja teisiti poleks saanudki minna.
Eesti ühines Euroopa Liiduga ja kõik, mis sellele eelnes ja sellele järgnes, oli justkui mingisugune loogiline asjade käik.
Tegelikult kipume unustama, et kõik oleks võinud minna 2004. aastal ka teistmoodi ja kui Eesti poleks saanud Euroopa Liidu liikmeks, siis ilmselt oleksime praegu teises olukorras. Millises, seda me ei tea.