Tänavu 1. mail möödus viis aastat päevast, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga. See päev oli tähtis mitte üksnes Eestile – Euroopa Liidu laienemine 2004. aastal, mil liiduga ühines kümme uut riiki, tähistas Euroopa taasühendamist pärast külmast sõjast tingitud aastakümneid kestnud eraldatust.
Nüüd, viis aastat hiljem, on põhjust küsida, milline on olnud ajaloolise laienemise mõju. Mida on sellest võitnud Eesti? Mida Euroopa Liit?
Nagu ilmneb Euroopa Komisjoni uuringust, tõi laienemine kasu kõikidele liikmesriikidele, nii uutele kui vanadele. Uutes liikmesriikides tõusis elatustase, vanadel avanesid uued ekspordi- ja investeerimisvõimalused.
Laienenud Euroopa Liit on nüüdseks maailma suurim ühtne majanduspiirkond, mis annab rohkem kui 30 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust ja enam kui 17 protsenti maailma kaubandusest. Tänu sellele etendab Euroopa Liit maailma majanduspoliitika kujundamises väga olulist rolli.
Kuid Euroopa Liit ei tähenda üksnes majandust. Ühendusel on üha rohkem kaalu maailmapoliitikas ning mõjujõudu selliste ülemaailmsete probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused või majanduskriis.
Tähtis on ka asjaolu, et liikmesriikide arvu kasvades laienes julgeolekuala Euroopas. Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimus on demokraatlik riigikorraldus. Agressiivsetel riikidel ei ole Euroopa Liitu asja. Eesti pooldab Euroopa Liidu laienemist ka tulevikus just sel põhjusel, et turvaline ala meie ümber oleks võimalikult suur.
Eesti majandus sai uue hoo
Eesti on tänu Euroopa Liidule palju võitnud. Nii mõnedki liitumiseelsed hirmud või pessimistlikud ennustused, millest üks tõsisemaid oli iseotsustamisõiguse ja riikliku suveräänsuse kaotamine, tunduvad tagantjärele naeruväärsed.
Kuigi liikmeksolekut pelgalt kasude ja kahjude vahekorra alusel mõõta on veidi kohatu, pole ka põhjust statistikat eirata. Fakt on see, et eestimaalase keskmine brutopalk on liitumiseelse ajaga pea kahekordistunud. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2004. aasta esimese kvartali keskmine brutopalk 6748 krooni kuus ning 2008. aasta viimases kvartalis 13 117 krooni. Tööpuudus samal ajal vähenes – kui liitumisaastal oli tööpuuduse määr Eestis 9,7 protsenti, siis 2007. aastaks langes see 4,7 protsendile.
Asjaolu, et eelpooltoodud näitajad on viimase aastaga halvenenud, on tingitud ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist, mis, muide, oleks meie jaoks märksa tõsisemate tagajärgedega, kui me ei oleks Euroopa Liidus.
Eesti majandust on oluliselt elavdada aidanud Euroopa Liidu toetused. Ja neid on olnud mitte vähe – ajavahemikul 2004-2006 eraldati Eestile 12,7 miljardit krooni, perioodiks 2007-2013 nähakse ette struktuurifondidest 53,3 miljardit krooni ning lisaks veel 21,4 miljardit krooni maaelu ja kalanduse tarbeks.
Raha, mida makstakse Euroopa Liidu eelarvest liikmesriikide arenguerinevuste vähendamiseks, on aidanud tõsta Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid.
Põllumajandusministeeriumi kinnitusel on Euroopa Liidu maaeluarengu toetused ja otsetoetused suurendanud põllumajandusega seotud inimeste sissetulekuid ning soodustanud keskkonna säästvat kasutamist.
Euroopa Liit avas Eesti kodanikele rohkesti uusi võimalusi, mis puudutavad esmajoones reisimist, töötamist, õppimist ja elamist teistes liidu liikmesriikides. Viis aastat pärast ühinemisest pole ime, kui neid vabadusi peetakse iseenesestmõistetavaiks ega osata enam seostada, sellega, et kuulume Euroopa Liitu.
Uued väljakutsed
27 liikmesriigiga Euroopa Liit on kahtlemata tugevam kui kunagi varem. Õnneks on see nii, sest meie ees on mitu suurt väljakutset. Esiteks tuleb välja tulla majanduskriisist. Teiseks on vaja luua ühtne energiaturg. On vägagi Eesti huvides, et nende ülesannete lahendamisel astub Euroopa ühtset jalga ning seab ühishuvid esiplaanile kitsastest siseriiklikest kaalutlustest.
Eesti aga peab saavutama veel ühe ambitsioonika eesmärgi. Sihi, mis tegelikult on viimane samm meie lõimumisprotsessis Euroopa Liiduga. See on ühinemine euroalaga.
Euroopa ühisraha kindlustab usaldust Eesti majanduse vastu ning julgustab nii kodu- kui välisinvestoreid, kes devalveerimiskõlakatest heidutatuna oma rahakotirauad kinni hoiavad. Uued investeeringud annaksid meie majandusele uue hoo. Nõnda suurendab euro Eesti majanduskasvu ja tööhõivet kõige kindlamini. Seetõttu on valitsus seadnud eurole ülemineku üheks olulisemaks prioriteediks.
Liitumistähtpäeva puhul väärib rõhutamist eestimaalaste suur poolehoid Euroopa Liidule, mis on teiste liikmesriikidega võrreldes rekordiliselt kõrge. See tõsiasi kinnitab, et lõhe Euroopa Liidu ja tema kodanike vahel ei ole nii lai, kui mõnikord väidetakse.
Tuleb loota, et toetus peegeldab ka inimeste teadlikkust Euroopa Liidust, tema väärtustest ja toimimisest, nagu ka teadmist kodanike võimalustest ise Euroopa Liidu tulevikku kujundada. Sestap on kohane lõpetada üleskutsega osaleda 7. juunil Euroopa Parlamendi valimistel, mis on tavainimesele kõige kindlam moodus Euroopa asjades kaasa rääkida.
iii
VILLU KÄND, ELi infojuht, riigikantselei
