Pikka aega on räägitud, kui oluline on Euroopa Liidul kriisist väljuda. Vähem on aga juttu olnud sellest, kuhu peaks siis väljuma. On ju selge, et kriisieelne olukord ei taastu ja Euroopa Liit peab uuenema. EL majanduse ja rahanduse parandamiseks on ette võetud palju samme, kuid see omakorda tekitab küsimuse, kelle käes on parasjagu võim.
Euroopa ajalugu ütleb, et võim on alati mingil moel (vähemalt osaliselt) kodanike käes olnud. 1215. aastal nägi Inglismaal ilmavalgust Magna Carta, millega kuningas John pidi võimu jagama ülikutega, kellele olid garanteeritud kindlad vabadused. Sestpeale ongi arenenud kodanikuõiguste idee, seda vaatamata vahepeal eksisteerinud absoluutsele monarhiale või paavstivõimule. Isegi võimu saamine jumalalt ei tähendanud kodanike õiguste porritallamist.
Tänavune aasta kuulutati Euroopa kodaniku aastaks
Euroopa õiguskultuuri lahutamatuks osaks on olnud despotismi vältimine. Selle põhiretseptiks on olnud võimu andmine kodanikele. Euroopa Liit, mis sai alguse eliidi projektina, on jõudmas faasi, kus liidu pädevuste laienemine tähendab ka võimubaasi laiendamist. See aga saab toimuda üksnes kodanikke kaasates, sest nii sünnibki paljuräägitud legitiimsus.
Sestap ongi see aasta kuulutatud Euroopa kodaniku aastaks. See pole üksnes sõnakõlks, sest nii Eestis kui ka mujal avaldatakse järjest valjuhäälsemalt arvamust, et mitmeid Euroopa Liidu juhte tuleks ametisse valida otse. Seni valitakse otse Euroopa Parlamenti, kuid suurema läbipaistvuse saavutamiseks on kõne all olnud ka Euroopa Komisjoni presidendi või Euroopa Ülemkogu eesistuja valimine või nende ametikohtade ühendamine. Samuti on Euroopa Liidu puhul räägitud kahekojalise parlamendi võimalikkusest.
Lisaks annab Lissaboni leping võimaluse rahvaalgatuseks, mis tähendab, et miljoni allkirjaga seaduseelnõu läheb Euroopa Komisjoni ette ja sellega tuleb arvestada.
Eurooplaste identiteeti pole
Ent küsimus on Euroopa eripalgelisuses. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kõigil oma ajalugu ja identiteet. Loomulikult on erinev ka rahvaarv, seega ei saa valimissüsteemi koostamisel lähtuda vaid aritmeetikast. USA, kus Esindajatekoja ja Senati valimissüsteem sai paika 1787. aastal nn Connecticuti kompromissiga (Esindajatekojale proportsionaalne esindatus vastavalt osariigi suurusele, Senatisse aga igast osariigist kaks esindajat), pole Euroopas sajaprotsendiliselt järgitav. 1787. aastal polnud osariikidel veel mingit kindlat identiteeti välja kujunenud ja seega oli kompromiss hõlpsasti saavutatav.
Eurooplaste identiteet pole ameeriklaste identiteediga võrreldav, seega on ühtsete valimiste korraldamine Euroopas keerulisem, ent mitte võimatu. Kui kuulutada välja loosung, et valimisi korraldada on võimatu, ei jõua me kuhugi ja võimupädevuste probleem jätkub.
Oluline on kaasatus
Euroopa Liidu uuenemisel on tähtis, et kujuneks välja skeem, mille järgi Euroopa kodanikud tunneksid oma kaasatust Euroopa Liiduga seotud otsuste tegemisel. Võib ju küsida, miks sellega alles nüüd tegeldakse, kuid Euroopa Liit pole alati selline olnud. Varem, põhimõtteliselt enne Maastrichti lepingu sõlmimist 1991. aastal, tegeles Euroopa Ühendus veel majandusküsimustega, mitte poliitika ega õigusega. Kuid Euroopa Liidu laienemine ja euro kasutuselevõtt suunas ehk tähelepanu kodanikelt kõrvale.
Nüüdseks, kus suurem laienemine ja eurole ülemineku algus möödas, on Euroopa Liidu pädevused kasvanud, sestap tuleks suurendada ka kodanike pädevust. Vaadates tagasi Euroopa ajaloole, mina väga ei muretseks, sest siin maailmajaos on kodanikud alati ise võimu teostada suutnud. Mõistetavalt on esinenud perioode, kus võim on kippunud kodanike käest libisema, kuid oma inimestest pole Euroopas kunagi mööda vaadatud.
Ja sellest vajadusest ongi tingitud debatt Euroopa Liidu tuleviku üle. Eestile on oluline, et debatil oleks kosta ka meie riigi hääl ja et Eesti kodanikud ise kaasa mõtleksid, kuidas Euroliitu paremaks muuta. Rahvakogu kogemus näitab, et paljud soovivad oma riiki uuendada ja parandada. See, mis toimub Euroopas, toimub tegelikult ju ka Eestis. Seega mõelgem Euroopalegi.
i
ERKKI BAHOVSKI, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabeametnik
