Eesti ainus erihuvi euroala rahapoliitikas kaasa rääkida saab olla eurosüsteemi hinnastabiilsus.
Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu alla kahe protsendi, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Ei ole ühegi liikmesriigi huvides, kui euroala keskpangad ehk eurosüsteem ja seega ka Eesti Pank sellest üldeesmärgist kõrvale kalduks. See ongi meie peamine rahvuslik erihuvi.
Euroopa Keskpanga nõukogu on oma rahapoliitika otsustes lähtunud just hinnastabiilsusest ning tõstis viimasel istungil aprilli alguses inflatsiooniriskide suurenemise tõttu rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Nii maailma kui ka euroala majandus taastub langusest oodatust kiiremini. Kasv on küll kriisieelsest n-ö tavatasemest aeglasem, kuid märksa kiirem kui näiteks aasta tagasi prognoositu. Samas ei taastu kõik riigid ühtlases tempos, mitmetes euroala riikides valitseb võlakriis. Vaatamata sellele on maailmamajanduse olukorra paranemine (ja nii mõnedki muud aspektid) märkimisväärselt tõstnud erinevate toormete hindu maailmaturgudel. Sellest ei ole puutumata jäänud ka euroala, kus inflatsioon kerkis viimaste andmete kohaselt aprillis juba koguni 2,8 protsendini.
On selge, et hinnasurve oht on pärast kriisi kasvanud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. On väga oluline, et inflatsiooni hiljutine tõus ei tooks kaasa ulatuslikku inflatsioonisurvet, seetõttu peavad eurosüsteemi keskpangad praegu pöörama suurt tähelepanu hinnastabiilsust ohustavate riskide ohjeldamisele. Peamiselt nende riskide vähendamiseks Euroopa Keskpanga nõukogu intressimäärasid tõstiski, kusjuures määrad on praegu piisavalt madalad, et toetada majanduse taastumist.
Koos toormehindadega on väga kiiresti kasvanud ka Eesti inflatsioon, mis valmistab tõsist muret. See võib halvendada Eesti konkurentsivõimet pikemas plaanis. Mõnevõrra leevendab ohtu asjaolu, et toormehindade tõususurve ei ole seni hoogsalt üle kandunud muudesse hindadesse või ka palkadesse. Riik saab teise ringi mõjude ärahoidmisele majanduspoliitikat kavandades kaasa aidata.
Riigikogu täiskogu ees peetud kõnes käsitles Eesti Panga asepresident Märten Ross nelja teemat: rahapoliitika ja hinnastabiilsus euroalal; makromajanduslik stabiilsus Eestis; Euroopa eelarveraamistiku reform rahastabiilsuse aspektist, sealhulgas eurosüsteemi positsioon; finantsstabiilsus. Kõne on leitav Eesti Panga kodulehelt.
MÄRTEN