Suure tõenäosusega tuleb järgmise aasta jaanuarist Eestis käibele Euroopa ühisraha euro. Mis see inimestele kaasa toob, arutlevad Vooremaa vestlusringis Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Vahur Kukk, Jüri Morozov ja Aivar Kokk.
12. mail peaks põhimõtteliselt selguma, kas Eesti saab tuleval aastal euroala liikmesriigiks või mitte. Euro tervis on viimasel ajal aga üsna halb ehk kas Eestil on kasulik praegu euroalaga ühineda?
Kukk: Eestile on liitumine ainuke võimalus. Euro tervis pole mitte halb, vaid üksikud riigid on eiranud reegleid: Kreeka, oletatavalt Hispaania, Portugal, Iirimaa. Et osad ei pea lugu reeglitest ja vassivad oma ametliku statistikaga, selles pole euro kaugeltki mitte süüdi. Globaalses mõõtmes on euro selle suure ühenduse jaoks ainuke võimalus, sest üksikute valuutadega ei oleks võimalik mingil juhul Hiina, Ameerika, Jaapaniga konkureerida.
Morozov: Euro tervislik seisund pole asi iseeneses, see on majanduse seisundi väljund. Kui inimesel pea valutab, siis see tuleneb millestki; euroga on samamoodi. Küsimus on selles, kui kiiresti majandus suudab taastuda ja sellest sõltub ka euro tervis. Finantsdistsipliini hoidmine euroala riikides on hästi oluline. On aga üldine trend, et riikides on tehtud palju populistlikke otsuseid ja kulusid pole suudetud kontrolli hoida. Ega muud tarkust olegi.
Kokk: Eesti riigisektori välisvõlg on küll eurotsoonis kõige madalam, aga erasektori võlg on üks suuremaid. Kui see summa kokku arvata, siis on meie välisvõlg Eesti Panga andmeil 243 miljardit krooni. Seda numbrit vaadates pole meil vahet Läti ja Leeduga. Kui vaadata Kreeka olukorda, siis sõltumata sellest, et Kreeka on majanduslikult väga viletsas olukorras, on ta tunduvalt rikkam riik kui Eesti.
Mõned arvavad, et euro kukub peatselt üldse kokku.
Morozov: Kui võrrelda Norra ja Rootsiga, kus on oma rahvusvaluutad säilinud, siis Eesti majandus on niivõrd väike, et meie päästerõngas on integreeruda rahasüsteemi, mis on Euroopas toimiv.
Kukk: Norral pole mingit huvi liituda, sest Norral on oma nafta. Rootsi ei täida eurokriteeriume, sest Rootsi krooni kurss ei ole seotud euroga. Meil on aga Euroopa Liiduga ühinemise lepingus võetud kohustus ühineda euroga. Kui me täidame neid ja neid kriteeriume, siis me peame liituma euroga.
Põhimõtteliselt polegi meil suurt midagi valida, sest otsus on juba tehtud?
Kukk: Ma arvan, et see on Eestile ainuvõimalik. Euro tõstab oluliselt meie majanduse usaldusväärsust, sest kroon on küsitav.
Kokk: Miks ta tõstab? Eesti kroon on olnud seotud Saksa margaga, nüüd euroga, ja iga investor, kes Eestisse investeerib, teab, et see kurss on kindel. Tegelikult muutub ainult paber taskus. Oma valuuta kurssi saab aga muuta. Täna saab krooni kurssi muuta ühe otsusega, kuid olles eurotsoonis, ei tee seda otsust mitte Eesti riik, vaid keegi teine.
Kukk: Krooni garanteerijaks on praegu ainult Eesti Pank, mis on oma tähtsuselt olematu. Euro väärtuse garanteerib Euroopa Keskpank, mis on oluliselt usaldusväärsem kui Eesti Pank ja Eesti riik. Välisinvestoritele on see selge sõnum.
Kokk: Viiel protsendil inimestest ehk kõige rikkamatel on euro tulek hästi oluline, järgmisele kahekümnele protsendile ehk keskklassi kuulujatele on see samuti oluline ja hea, aga ülejäänud seitsmekümne viiel protsendil on ükskõik, sest raha neil nagunii kuigi palju pole. Minul on ükskõik, milline rahatäht mul taskus on, peaasi, et mul on töö, mille eest mulle makstakse palka ja ma suudan oma peret toita ja majapidamist ülal pidada.
Morozov: Euro tulekuga kaasnevad probleemid langevad sellele seitsmekümne viiele protsendile inimestest.
Millised need probleemid on?
Morozov: Probleemid on seotud hindade tõusuga. Me saame ette hinnata ainult teiste riikide kogemuste järgi. Tegelikult maksis Soomes selle eduka projekti kinni seitsekümmend protsenti kodanikest, kes on keskmise või väikese sissetulekuga. Ülemineku esimeses faasis võidavad ikkagi suurkorporatsioonid ja need, kes liigutavad suuri rahamasse.
Euroga ühinemine on aga pika perspektiiviga otsus, mitte ühe või viie aasta otsus. Selles osas võidavad kõik. Minu jaoks on oluline see, et tegemist on n-ö kolmanda sambaga Eesti julgeoleku ja majandusedu tagamisel.
Kokk: Kui eelmise aasta lõpus küsiti Soome rahandusministrilt, milline on Soome riigi kõige halvem otsus viimasel kümnendil, siis ta ütles, et eurotsooniga liitumine. Eesti on viimase paari aastaga teinud nii ränki otsuseid, millega on kaotatud 30 000 – 40 000 töökohta ja nüüd mitte liituda eurotsooniga oleks katastroof.
Morozov: Vähe räägitakse sellest, mis üldse toimuma hakkab. Minu arust langeb suur koormus kaubandusele. Kujutage ette, et üleminekuperioodil peavad olema poodides mõlemad valuutad. Seal peab olema tohutus koguses sularaha ehk kaupluste ja pankade vahel hakkab liikuma tonnide viisi münte. Sellest tuleks rääkida, et inimesed poleks üleminekuperioodil üllatunud ja pahased, kui tekib tõrkeid.
Vahest pole eurotsooniga ühinemise aeg kõige õnnelikum, sest järgmisel aastal tuleb Eestilgi vajaduse korral hakata rahaga Kreekat toetama. Valitsusel on seda inimestele väga raske seletada olukorras, kus meil endil paljude asjade jaoks raha napib. Järsku peaks euroalaga ühinemise edasi lükkama?
Kokk: Enam ei ole võimalik edasi lükata, sest püksirihma on juba nii pikalt pingutatud, et kui veel kaks aastat pingutada, siis Eesti riiki enam pole. Kui pole võimalik teha investeeringuid, võtta selleks laenu, siis teisiti pole võimalik majandust arendada. Pole paremat aega majanduse elavdamiseks kui praegu, mil hinnad on madalal. Kuskilt peavad rahakraanid lahti minema, sest kui peame veel pingutama ja hoidma oma kolme protsenti, siis aasta-kahe pärast pole enam kellelgi liituda.
Eelarvedefitsiiti tuleb kolme protsendi piires hoida ka eurotsooni liikmena.
Kokk: Elu on näidanud, et ühe käe sõrmedel võib kokku lugeda need riigid, kes on kolme protsenti hoidnud.
Kukk: Laenu võtmist ei takista ka praegu mitte miski, sest laenud on nagunii eurodes arvestatud. Selles osas ei muutu suurte ja välisturule orienteeritud firmade jaoks midagi.
Kokk: Selle kolme protsendi pärast ei lasta omavalitsustel mitte ühtegi krooni raha laenata.
Kukk: Ega omavalitsussektor määra majandust. See on mõistlik kokkuhoid.
Kokk: Omavalitsused on oma investeeringud nulli viinud ja see mõjutab ehitussektorit. Kui Valgevenes tulid ehitajad Moskvast tagasi, siis mis seal tehti? Kuna teati, et inimestel on hoiustel päris palju raha, siis hakati ehitama odavama hinnaga korterelamuid ja neid ka odavamalt inimestele müüma. Sukasääres hoitud raha toodi käibesse.
Morozov: Inimesed on hakanud säästma. Kui eurotsooni astume, siis teatud viiteajaga hakkab majandus taas kasvama. Minu arvates ei ole euro edasilükkamiseks mitte mingit põhjust. Kui veel venitada, siis hakkab see majandusele halvasti mõjuma. No trehvas selline aeg, mis oli majanduslikult keeruline.
Kokk: Kindlasti on järgmised kolm-neli aastat veel väga keerulised, et sellest olukorrast välja tulla. Aga olen nõus, et pikas perspektiivis on liitumine eurotsooniga õige.
Morozov: Kreeka kogemus on meie valitsusele hea õppetund. Tegelikult on valitsuse põhiline ülesanne oma majandust edendada, mitte püüda numbreid sellisteks kujundada, et need eurokriteeriumidele vastaksid. Pole suur saladus, et meilgi on püütud näidata ilusamaid numbreid.
Inimesed kardavad, et euro tulek põhjustab suure hinnatõusu, kuigi valitsus ja keskpank väidavad vastupidist.
Kokk: Kindlasti hinnad tõusevad. Mitte üheski riigis ei ole hinnad tõusmata jäänud.
Kukk: Hinnad ei tõuse! Hinnad tõusevad restoranides, teeninduses vähestes protsentides.
Kokk: Üks eurosent on 16 meie senti, ükskõik kuidas ümardada, 16 sendiga saad ikka vastu pükse. Ükski riik ei saa öelda ettevõtjale, millise hinnaga ta oma kaupa müüb.
Kukk: Väga selgelt on kõik reeglid paigas, mingit ülesümardamist ei saa olla. Kui see toimub, on see ettevõtja poolt ebaseaduslik.
Morozov: Mina olen valmis kihla vedama, et euro tulekuga hinnad tõusevad.
Hinnad tõusevad ka tavapärase inflatsioon mõjul, ega see kuhugi kao.
Kukk: Hinnad tõusevad nagunii, ärge ajage seda euro süüks. Kõige kohta on protseduurid määratud: raha vahetamine, ümardamine.
Kokk: Vahetuskurssi pole aga tänaseni paigas. Eestlane on alati raha vahetamisega vastu pükse saanud.
Küsis ARVED BREIDAKS
