Euro kasutuselevõtt elavdab majandust, suurendab töökohtade arvu, kasvatab maksulaekumisi ja seega loob võimalusi pensionide tõstmiseks juba lähiaastatel.
Eestis makstakse pensione tööandjate poolt tasutavast sotsiaalmaksust. Viimast arvestatakse töötajatele makstavast palgast ning mida suurem on palk, seda suurem ka selle pealt makstav sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu suurus on 33 protsenti ja see jaguneb kaheks: 20 protsenti pensionikassasse ja 13 protsenti haigekassasse.
Majanduskriis on märkimisväärselt kahandanud töökohtade arvu, suurendanud tööpuudust ja alandanud palku. Seetõttu on vähem laekunud ka sotsiaalmaksu. Praegune valitsus on Reformierakonna eestvedamisel seisnud selle eest, et muudest riigieelarve tuludest kaetaks pensionikassas pensionide väljamaksmiseks tehtavad kulud ka sotsiaalmaksu vähemlaekumise korral. Nii mõnigi riik meie naabruses on samasuguses olukorras valinud pensionide alandamise tee. Eesti on seda teadlikult vältinud, et mitte lükata vanu inimesi vaesusriski. Vastupidi, me oleme hoopis pensione märkimisväärselt kasvatanud. Nii näiteks oli kolm aastat tagasi ehk 2007. aasta jaanuaris keskmise pensioni suurus 3130 krooni, aga eelmise aasta lõpus juba 4714 krooni. Isegi majanduskriisi ajal suutis valitsus pensione kasvatada.
Tänu konservatiivsele eelarvepoliitikale ja euro kasutuselevõtule on Eesti väljumas majanduskriisist. Eksport kasvab ja veab kogu majandust uuele kasvule. Euroalaga liitumine annab juurde mitmeid võimalusi. Eesti saab osaks suurest rahasüsteemist, mida ei ole niisama lihtne kõigutada. Teisalt saame õiguse kaasa rääkida eurotsooni rahapoliitika kujundamises. Meie lähinaabritest nii Rootsis kui Taanis (Lätist ja Leedust rääkimata) levib üha rohkem arusaamine, et euroalaga liitumine on kasulikum kui sealt väljas olek.
Otsus Eesti ülemineku kohta eurole suurendas investorite huvi Eestisse raha paigutada, et siin tootmist alustada ja uusi töökohti luua. Eesti ettevõtjad on leidnud uusi eksporditurge ja mahtude kasvades on peagi vaja investeerida nii inimestesse kui uutesse seadmetesse. Reaalset lisaväärtust loovale uuele töökohale saamine on kõige kindlam viis töötuks jäänud inimeste abistamiseks. Töötukassa poolt pakutavad aktiivsed tööturumeetmed aitavad tõhusalt tagasi tööle praegusi töötuid, jätkuks vaid töötutel tahet.
Mida rohkem majandus elavneb, seda rohkem inimesi saab tööd. Neile makstavast palgast laekub omakorda riigieelarvesse sotsiaalmaks.
Seaduse kohaselt arvestatakse pension kord aastas ümber, arvestades põhiliselt sotsiaalmaksu laekumist. Kui maksu on laekunud eelmise aastaga võrreldes rohkem, ongi tekkinud alus pensionitõusuks. Nii lihtne see ongi.
Seega on euro kasutuselevõtt ka eakate inimeste huvides, sest majanduse elavnedes, töötuse alanedes suurenevad maksulaekumised ja saab maksta suuremat pensioni.
i
TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige, Reformierakond
