Uuel aastal on meil kroonide asemel euro. Sarnaselt üleminekuga suveajalt talveajale vajab ka uue rahaga harjumine aega ja selget meelt. Samas jätab rahavahetus oluliselt rohkem aega harjumiseks, kroon kehtib sularaha maksevahendina kaks nädalat jaanuari alguses paralleelselt euroga. Veelgi enam, kõik pangakontorid vahetavad kroone teenustasuta ja keskkursiga eurodeks juba alates selle aasta 1. detsembrist ning kuus kuud pärast eurole üleminekut. Kuni 2011. aasta lõpuni jätkavad pangad tasuta rahavahetuse pakkumist väiksemas hulgas kontorites ning seejärel on lubanud Eesti Pank jätkata kroonide vahetamist piiramatu ajaperioodi jooksul.
Eurole üleminek ei tee kedagi vaesemaks ega ka rikkamaks, sest kroonide vahetamine eurode vastu toimub Eesti Panga senise kursi alusel. Seega tuleb kõigi rahaliste väärtuste ümberarvutamiseks teha selle kursiga (1 euro = 15,6466 krooni) üks matemaatiline tehing. Igapäevaelus on siiski keeruline arvutada, kui tegemist on nelja kohaga pärast koma. Seistes poes riiuli ees, on väga keeruline välja mõelda, kas näiteks 1 euro ja 63 senti maksev šokolaad on kallis või mitte. Oluline on meeles pidada, et hinnad muutuvad väiksemaks võrdses mahus. Nii piima, leiva, kui liha hind ning palgad ja pensionid jagatakse läbi ametliku kursiga.
Eurokalkulaatorid lihtsustavad üleminekut
Üks võimalus rahulikult uute vääringutega harjuda on pöörduda tagasi pere-eelarve juurde. Seega tuleks kokku liita kõik sissetulekud, mis ühe kuu jooksul laekuvad. Sissetulekute summa näib esialgu välja erinev, ent sellest ei tohi lasta enda heidutada. Ei ole mingit vahet, mitmekohaline on number kontol, oluline on väärtus, mida see kannab.
Kokku tuleb liita ka kõik väljaminekud. Sissetulekutest tuleb lahutada väljaminekud ja ülejäänud summa tuleb jagada päevade arvuga. Tundub tüüpilise õpilase elukorraldusena, ent teades täpselt, mitu eurot tohib päevas kulutada, on palju lihtsam hinnata kohti pärast koma. Säärast mõtteviisi soovitatakse tihti uude riiki ehk uude rahavääringu piirkonda kolinud inimestele, vältimaks olukorda, kus osa inimese energiast kulub arvutamisele ja hindade võrdlemisele kodumaistega. Rahandusministeerium on saatnud postiga kodudesse eurokalkulaatorid, et harjumine uue vääringuga meil kõigil hõlpsam oleks.
Juba 2002. aastal euro kasutusele võtnud soomlased tunnistavad, et alles nüüd on nad vabanenud vajadusest arvestada kõik summad ümber Soome markadesse. Eestis tasub eurokalkulaator juba praegu poodi kaasa võtta ning harjuda uute hindadega.
Oluline on teada, et kõigi pensionide ja toetuste puhul lähtub riik põhimõttest, et kõik senised toetussummad ümardatakse eurodeks ümberarvestamisel ülespoole, elanikele soodsamas suunas. Seega võivad kõik pensionärid ja toetuste saajad olla kindlad, et nende sissetulek eurole üleminekul ei vähene, samuti ei muutu pensionide ja toetuste väljamaksmise kord. Sotsiaalministeerium viib kõikide pensionide ja toetuste täpsed ümberarvutused läbi detsembris.
Lisaks on oluline teada, et Eesti Post alustab detsembrist euromüntide stardikomplektide müüki 391 kontoris. Stardikomplekte hakkavad müüma ka kõik pangakontorid.
Ausa hinnastamise kokkuleppe peaks vältima hinnamoonutusi
Arvamusküsitluste kohaselt on elanikkonna üks suuremaid hirme, et euroga kaasneb paratamatult hüppeline hindade tõus. See ei ole kaugeltki nii – euro iseenesest ei põhjusta mingit hinnatõusu, sest üleminek toimub senise kursi alusel. Kõik kaupmehed on kohustatud kroonihinnad konverteerima eurodesse täpselt kurssi ning ümardamisreeglit järgides ja seda ühe eurosendi täpsusega. See kohustus kehtestati neile juba pool aastat enne eurole üleminekut, seega on nii kaupmehele kui kliendile väga hästi teada, palju konkreetne kaup või teenus kroonides ja eurodes maksab.
Loomulikult ei tähenda see, et nüüd ja edaspidi ei tohi kauplejad hindu üldse muuta, see ei ole vaba turumajanduse olukorras võimalik. Õige turuhinna peab paika panema pakkumine, nõudlus ja konkurents, Eesti puhul kindlasti ka maailmaturu kaupade hinnatase. Ei ole mõtet süüdistada praegu euro tulekut selles, et mitmete toidukaupade hinnad on maailmaturu mõjul viimasel ajal hoogsalt tõusnud. See on hoopis teine teema.
Küll on aga olemas oht, et kauplejad täidavad korrektselt hindade paralleelse näitamise kohustust, kuid kujundavad uued eurohinnad ikkagi sel moel, et ümardavad need tarbijale kahjulikumas suunas. Selle ohu kahandamiseks ongi ellu kutsutud Ausa hinnastamise kokkulepe, millega liitujad annavad oma kliendile lubaduse, et nad ei kasuta eurole üleminekut kunstlike hinnamoonutuste tekitamiseks. Kui selline positiivne eeskuju on juba olemas, siis on ka leppega mitte liitunutel väga keeruline teistmoodi käituda, sest nende kliendid läheksid siis ilmselt ausa konkurendi juurde üle.
Euro annab kindluse tulevikuks
Igapäevamuredest kaugemale vaadates on selge, et Eesti liitumisel euroalaga on märksa suurem ja sügavam tähendus kui vaid krooni vahetamine eurode vastu. Liitumine euroalaga annab meile võimaluse kasutada täiel määral kõiki Euroopa majandus- ja rahandusliidust tulenevaid hüvesid. Euroalaga liitumine kindlustab Eesti majanduslikku julgeolekut ning tagab igale inimesele suurema majandusliku kindluse tulevikuks. Euroga võime olla kindlad, et meie kogutud säästud on kaitstud.
Kokkuvõttes on tagatud krooni sularaha vahetamise võimalus igas kohalikus omavalitsuses. Isikliku turvalisuse huvides vältige suurte sularahakoguste hoidmist enda käes, kasutage vaid ametlikke vahetuskanaleid ja tutvuge eurokupüüride turvaelementidega.
Rahavahetusega seotud olulised kuupäevad
*Pangad konverteerivad kõik Eesti krooni arvelduskontod 1. jaanuaril 2011 automaatselt keskkursiga ja teenustasuta eurodeks
*Kõik kaardimaksed muutuvad europõhisteks
*Kõik sularahaautomaadid seadistatakse ümber väljastama eurosid hiljemalt 48 tunni jooksul pärast eurole üleminekut
*Eesti krooni sularaha vahetavad kõik pangakontorid keskkursiga ja teenustasuta eurodeks alates 1. detsembrist 2010 kuni 30. juunini 2011, seejärel kuni aasta lõpuni piiratud kontorivõrguga
*Alates 2012. aastast vahetab kroone eurodeks Eesti Pank ning teeb seda piiramatu tähtajaga.
*1. jaanuarist kuni 14. jaanuarini 2011 on kõikides kauplustes ja teenindusasutustes võimalik tasuda nii krooni kui euro sularahaga, vahetusraha tuleb üldjuhul tagastada eurodes
*Samal ajavahemikul pakuvad krooni tasuta vahetamise teenust ka Eesti Posti kontorid
i
TEA VARRAK, rahandusministeeriumi kantsler
