Oleme maailma suuruselt teise rahanduspiirkonna täisliige kõigi selle eeliste ja kohustustega.
Euro on kinnitus, et Eesti ongi Euroopa – ilma mingite agade või 15,6466-ste vaheastmeteta. Oleme ühtaegu eestlased ja eurooplased – tõeks on saanud Gustav Suitsu kuulsad sõnad.
Samas jätame hüvasti krooniga, mis on meid ligi 19 aastat teeninud. Kroon oli tubli valuuta, mis oli alul jäigalt seotud Saksa margaga ja hiljem euroga, kuid mida ometi saatis alaline, olgugi teoreetiline oht ühel päeval devalveeritud saada. Seda ei juhtunud kunagi, aga nüüd võib need jutud minevikku jätta.
Ent iga raha on ikka ainult vahend, et saaksime väärikalt – euroopalikul moel – ehitada oma riiki, ainsat Eestit, mis maailmas on. Eestlased on tublid olnud. Oleme lühikese ajaga üles ehitanud põhjamaiselt korraliku riigi: Eesti on saanud üheks kõige euroopalikumaks riigiks. Olgem õigusega uhked Eesti üle, sest Eesti saavutused on iga kaaskodaniku, kaasmaalase töö vili. Elu viivad edasi need, kes suudavad kanda raskusi väärikalt ja rõõmuga. Ka kõige raskematel aegadel tuleb jääda ustavaks oma tõekspidamistele, oma rahvale ja riigile. Me peame hindama neid, kes ei kuluta oma energiat teiste materdamisele, vaid töötavad selle nimel, et Eestis elu paremaks läheks. Ja uskuge mind – paremad ajad on veel ees.
Sümboolne on, et esimesed eurokupüürid tulid käibesse Estonia majast, mis on ise sündinud eesti rahva ühise jõupingutuse viljana. See oli kõigest sajandi eest, kui Juhan Liiv annetas viimase, mis tal oli – oma kuue – Estoniale, mis tõlkes ju muud ei tähenda kui Eestit. Liiv oli selgeltnägija, ta oli juba varem kuulutanud, et “…ükskord on Eesti riik”. Siis seda riiki veel polnud. Kuid koos Estoniaga riiki juba aimus – teatrimaja avamiseks kirjutatud proloogis hõiskas Gustav Suits: “Näen Eestit tõusvat sünnituste valust”. Nüüd, sadakond aastat hiljem, võib öelda, et tänaseks on Eesti heaks oma kuue annetanud iga Eesti kodanik, iga maksumaksja. Sellepärast ongi Eesti just selline – ilus maa ja kodune riik.
Tänan valitsuse nimel kõiki kaasmaalasi koos käidud tee eest, toetuse eest, mida rahvas kõrgema võimu kandjana on üles näidanud raskete otsuste suhtes, mida valitsusel on tulnud teha.
i
ANDRUS ANSIP, peaminister
