Majandus ja rahandus on teemad, millest praegu kõik räägivad. Kuigi ülemaailmne finantskriis sai alguse eelmisel aastal, on ka tänavune aasta finantskriisi aasta. Paraku. Lihtsaid lahendusi sellest üle saamiseks pole.
iii
Peamine on see, et me ei lase end keerulistel aegadel kellelgi “targal” hullutada ning püsime kindlalt vaba turumajanduse ja demokraatia lainel. Keerulisematel aegadel on meil ikka abi olnud talupojatarkusest, ka nüüd tuleb see appi võtta.
Reservid väga tähtsad
Headel aegadel on Eesti kogunud reservid, mida näiteks lõunanaaber Läti pole teinud. 2007. aastal oli eelarve ülejääk meie riigi ajaloo suurim – 6,5 miljardit krooni. 2006. aastal oli ülejääk kuus miljardit krooni ja kolmel eelneval aastal igaühel 2,5 miljardit krooni. Kogutud reservid aitavad riigil keerulisemaid aegu üle elada. Nii reservide olemasolu kui ka range eelarvepoliitika hoiavad Eestit maailma finantsorganisatsioonide silmis heas kirjas. See on praegusel ajal väga tähtis.
Möödunud aasta lõpus Reformierakonna korraldatud rahvusvahelisel majanduskonverentsil Restart toonitasid majanduskorüfeed, et tänane situatsioon majanduses kätkeb endas targa tegutsemise korral võimalusi, kuidas langus kasvuks pöörata. Sellest teadmisest kantuna on seniste edukate majandusreformide autor Reformierakond sõnastanud oma seitse sammu uue majanduskasvuni.
Peatun neist põhjalikumalt esimesel. Selleks on kiire üleminek eurole. Aeg-ajalt kurdame, et Eestil puudub pärast NATO ja Euroopa Liiduga ühinemist suur eesmärk, mille nimel pingutada. Euroga liitumine 1. jaanuarist 2011 on seda laadi pingutus, mis eeldab nii alanud kui järgmisel aastal kõigi panust.
Edukamad on riigid, kus käibel euro
Miks on euro nii tähtis? Maailma finantskriis on tekitanud tõelise usalduskriisi, seda nii pankade vahel kui ka väikeste riikide valuutade suhtes. Eesti on oma rahandusega olnud väga edukas ning meie tarka tegutsemist on paljuski tagant kannustanud eesmärk liituda eurotsooniga. Edaspidi aga on majanduse arenguks vajalik üleminek eurole, et anda investeerijatele rohkem kindlust oma raha Eestisse tuua. Finantskriisi tingimustes on edukamalt toime tulnud need Euroopa riigid, kus euro on käibel. Seda põhjusel, et nemad ei pea mõtlema valuutariskide peale.
Aeg-ajalt tuleb keegi jälle välja krooni devalveerimise jutuga, millel pole mingit alust. Majandus on väga emotsionaalne valdkond ning taoliste “naised saunas rääkisid” – juttudel on paraku oma negatiivne mõju. Need kaovad, kui oleme eurole üle läinud. Kordan: investorite kindlustunne seeläbi suureneb.
Nüüd võib muidugi küsida, et mis kasu saan mina eurost? Kasu saab kogu Eesti. Eurole üleminek annab uue hoo majanduskasvule. Luuakse uusi töökohti, tõusevad omakorda palgad, penisonid ja meie kõigi heaolu.
Inflatsioon alaneb
Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 andis väga tugeva impulsi meie majanduse arenguks, euroga liitumine oleks selle sammu loogiline jätk.
Euro kasutuselevõtmine peab olema erakondasid ühendav eesmärk. Et seda kindlustada, selleks alustab peaministri juures tööd nn eurogrupp, kes koordineerib Maastrichti kriteeriumide täitmiseks vajalikke ettevalmistusi ning korraldab erakondade, valitsuse ja sotsiaalpartnerite koostööd.
Seni on meile palju peavalu valmistanud inflatsiooni toitnud hinnatõusud. Hinnatõusud on aga juba toimunud ja ma ei näe põhjusi uuteks hinnatõusudeks. Energiahinnad maailmaturul on langenud, toiduainete hindadega on sama lugu. Hinnad pigem langevad ja neist lastakse n-ö õhk välja. Kütusehinna langemine on meid kõiki kahtlemata juba rõõmsalt üllatanud.
Peaminister ütles mõne päeva eest, et kõik eraettevõtjad, riigile kuuluvad äriühingud, valitsus, kõik me peaksime tänavu pingutama selle nimel, et hinnad enam ei tõuseks ja inflatsioon alaneks otsustavalt.
Kuigi aasta ei pruugi tulla lihtsate killast, oleks vale olukorda üle dramatiseerida. Soovin meile kõigile rohkem eneseusku ja ikka ettevõtlikku meelt. Hoiame üksteist, hoiame meie Eestit!
iii
URMAS KLAAS, Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakond
