Ettevõtete pikaealisus ja elujõulisus sõltub kõige enam juhi või omaniku pühendumisest oma ettevõttele, järjekindlusest ja soovist oma tegevust arendada, selgus Jõgevamaa Koostöökoja tellitud ettevõtlusuuringust.
Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagaks üle viie aasta tegutsenud ettevõtjate hinnangul juhi või omaniku pühendumine ja tahe oma asja ajada. Vähem olulised on investeeringud uutesse seadmetesse, toetused ning paindlikum laenupoliitika. Alla viie aasta tegutsenud ettevõtjate jaoks oli materiaalne baas ehk hooned, masinad ja seadmed olulisemad.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas piirkonnale on kasumlikud pikka aega tegutsenud ettevõtted või uued ja innovaatilised.
Uuringu korraldanud Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe tutvustas Äksi motellis peetud ettevõtlusseminaril Jõgevamaa Koostöökoja tellitud uuringut “Jõgevamaa ettevõtete jätkusuutlikkuse ja kasumlikkuse analüüs“. Uuringust selgus, et enamikul Jõgevamaa ettevõtjatel suuri ambitsioone pole, valdavalt soovitakse oma senist tegevust jätkata ja vaikselt laieneda.
Toetusi soovitakse põhiliselt tegevuse laiendamiseks, eksportima hakates või ettevõtte laienedes ei saaks või ei julgeks enamik toetuseta hakkama saada.
Kasutati ka olemas olevaid andmebaase
Küsitlus viidi läbi Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas, kuhu ei kuulu Jõgeva ja Põltsamaa linn. Paljusid asju käsitleti aga kogu maakonda hõlmates, muidu poleks võimalik saada adekvaatset pilti. Analüüsiti olemas olevaid statistikaameti andmeid ning viidi läbi intervjuud ettevõtjatega. Igast omavalitsusest valiti välja üks üle viie aasta tegutsenud ja teine lühikest aega ehk alla viie aasta tegutsenud ning üks tegevuse lõpetanud ettevõte. Andmed võeti ka äriregistrist ja ettevõtteregistrist.
Äriregistris oli 2008. aasta lõpu seisuga registreeritud Jõgevamaalt ligikaudu 2600 ettevõtet, füüsilisest isikust ettevõtjad on neist umbes 800. Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on aastate jooksul vähenenud ja osaühingute arv suurenenud, eriti just viimastel aastatel. Tulundusühistuid, usaldusühinguid ja täisühinguid on Jõgevamaal küllaltki vähe. Osaühinguid oli ca
1200, aktsiaseltse 58. Ettevõtete arvu poolest tuhande elaniku kohta on Jõgevamaa Eestis eelviimasel kohal.
Põhitegevuseks põllumajandus
Töötajate arvu järgi on enamikus ettevõtetes vähem kui kümme töötajat ehk tegemist on mikroettevõtetega. Suuremate ettevõtete arv on maakonnas püsinud küllalt stabiilne.
2008. aasta seisuga oli enim ettevõtteid Jõgeva linnas ja vallas ning Põltsamaa linnas ja vallas. Suurettevõtteid on maaomavalitsustes vaid üksikuid, valdavad on maal mikroettevõtted.
Kõige vähem firmasid tegutseb Peipsi äärsetes omavalitsustes, kuigi nende arv seal väikest tõusutrendi näitab.
Viimase paari aastaga on ettevõtete arv Põltsamaa linnas ja Jõgeva vallas pisut vähenenud, samas kui Jõgeva linnas on see number veidi suurenenud.
Jõgevamaad on peetud traditsiooniliselt põllumajanduspiirkonnaks. Aastatel 2000-2008 on kõige rohkem ettevõtteid oma põhitegevusalana nimetanud just põllumajandust. Aastal 2000 pidas sama palju ettevõtteid oma põhitegevusalaks ka hulgi- ja jaekaubandust.
Juurde on viimase kaheksa aastaga tulnud ehitusfirmasid, hulgi- ja jaekaubandusettevõtete arv on küllaltki stabiilsena püsinud, ka töötlev tööstus ning veonduse, laonduse ja logistika sektor on pisut rohkem arenenud eelkõige maakonna asukohta silmas pidades.
Alates 2001. aastast on asutatud rohkem ettevõtteid, kui neid hingusele on läinud. Viimasel kahel aastal (2005-2006), mille kohta on statistikaametis andmed olemas, on vahe lausa kahekordne. Seega võib täheldada mõningaid märke ettevõtlusaktiivsuse suurenemisest maakonnas.
Statistikaametist saadud andmed üle 20 töötajaga ettevõtete tulude, kulude ja kasumi kohta näitavad, et 1995. aastaga võrreldes on selliseid firmasid meie maakonnas praegu vähem. 2007. aastal oli rohkem kui 20 töötajaga firmasid maakonnas 70, töötajate arv ulatus neis kokku 3372ni. 1995. aastaga võrreldes on see number ligi kaks korda väiksem.
Sotsiaalmaksu on need ettevõtted maksnud kokku 123 miljonit krooni, mis teeb ettevõtte kohta keskmiselt 1,8 miljonit krooni. Kasumit on firmad teeninud kokku 138 miljonit krooni.
Ilma oma rahata ettevõtlust ei alusta
Jõgevamaa SKP moodustab Eesti SKPst 2006. aasta seisuga 1,2 protsenti. Primaarsektorist, kuhu kuulub nii põllumajandus, metsandus kui ka kalandus, annab Jõgevamaa Eesti SKPst 7,5 protsenti
Uuringu käigus viidi läbi intervjuud 33 ettevõtte juhi või omanikuga. Kõige keerulisem oli JAEKil leida üles tegevuse lõpetanud ettevõtete juhte ja omanikke, mitu neist olid loonud endale uue firma või jätkanud teise nime all.
Intervjuudest selgus, et ettevõtjaid ajendas ettevõtlusega tegelema endale töökoha loomine, aga ka vabadus, mida võimaldab iseenda peremeheks olemine. Ajendina nimetati ka samuti juhuste kokkulangemist. Enamik on ettevõtte loonud oma kogemuste või eriala baasil.
Tegevuse lõpetanud ettevõtted toetusi ei saanud, sest üheksakümnendatel aastatel ei olnudki taolisi toetusi nagu praegu. Peamiselt loodi ettevõte oma vahendite arvelt või võeti laenu.
Üle viie aasta tegutsenud ettevõtetest on mitmed loodud lagunenud nõukoguaegsete majandite baasil. Olulised on olnud ka omavahendid, sest ilma oma rahata ettevõtlusega alustada ei saa. Ettevõtja eesmärgiks on firma loomisel olnud oma tegevusala edasiarendamine, suuri ambitsioone tegevuse lõpetanud ettevõtetel ei olnud. Paaril kauem tegutsenud ettevõtjal on soov saada eksportijaks või oma valdkonnas esimeseks Eestis.
Toetused kiirendavad arengut
Toetusi on kasutanud võimalusel enamik alla viie aasta tegutsenud ettevõtteid, kuigi oli neidki, kelle jaoks polnud sobivat toetust või tuli see firma jaoks ebasobival ajal.
Toetusi saanud ettevõtjad kinnitasid, et neile on lisaraha taganud kiirema arengu, kuigi oli ka paar ettevõtjat, kelle sõnul toetused ei olnud määravad.
Enamik alla viie aasta tegutsenud ettevõtetest on toetuse eest soetanud põhivahendeid. Nende töö on toetuse abil muutunud efektiivsemaks. Paar ettevõtjat mainisid, et kui toetus on mõeldud ehitamiseks, siis sellega kaasneb tohutu bürokraatia ja tihti tuleb ise ehitada odavam.
Kui teotust poleks saadud, oleks üle viie aasta tegutsenud ettevõtete tootmismaht väiksem olnud ning areng toimunud pikema aja vältel. Paar ettevõtjat väitsid, et toetus pole nende tegevuses midagi muutnud. Kui poleks saadud toetust, oleksid nad võtnud laenu. Alla viie aasta tegutsenutest vastas üks ettevõtja, et tema poleks toetuseta tegutsema hakanudki.
Enamik ettevõtjaid sooviks ka praegu abi ja toetust, peamiselt investeeringuteks seadmetesse, et oma tegevust laiendada, kuid ka ehitus- ja renoveerimistöödeks.
Koolitusteks soovis toetust mõni üksik ettevõtja, inimeste arendamisse üldiselt väga ei panustata.
Ettevõtjate valdav seisukoht oli, et toetusteta jääksid ettevõtted tõenäoliselt kiratsema või areneksid aeglasemalt.
Eesmärgiks ellujäämine
Veel mainiti, et juriidilisele abile kulub liiga palju raha, kogu juriidiline asjaajamine on ettevõtja jaoks läinud keeruliseks. Üks firmajuht lisas, et asjaajamine riigiasutustega on läinud aeglasemaks.
Alla viie aasta tegutsenud ettevõtted pidasid tegutsemiskeskkonda normaalseks ja toetavaks, kuigi töötuskindlustusmakse tõus ja seegi, et töötaja osade haiguspäevade eest peab hakkama maksma ettevõtja, pärsib arengut ning vähendab firma konkurentsivõimet.
Ettevõtte tulevikust kõneldes on praeguses majandusolukorras peamine eesmärk rasked ajad üle elada ja ellu jääda. Käegalöömise meeleolusid ettevõtjatel ei olnud, nad soovisid jätkata sama tegevust ja seda võimalusel pisut ka laiendada.
Peamiselt likvideeriti ettevõtteid muutunud turuolukorra tõttu, aga ka seetõttu, et suuremad firmad sõid väiksemad lihtsalt turult välja. Enamik likvideeritud firmade omanikke on asutanud uue ja jätkavad ettevõtlusega.
Uuringu andmetel on üle 20 aasta tegutsenud ettevõtteid Jõgeva maakonnas umbes sada.
iii
HELVE LAASIK
