Jõgevamaad külastanud ettevõtlusminister Liisa Oviir peab oluliseks, et toetust saaksid ka väikeettevõtjad, praegu on neil üsna raske isegi pangast laenu saada.
Ministri sõnul on küsitud ettevõtjatelt ja ettevõtlusega tegelevatelt organisatsioonidelt, kuidas peaksid Eestis toimima ettevõtlust toetavad tugistruktuurid, mis teevad seda EL fondide kaudu või Eesti riigi eelarvest. Ettevõtjatele on kõige suuremaks murelapseks tugistruktuuride killustatus ja neil on keeruline teada saada, kust millist toetust on võimalik taotleda. Ministri sõnul on algatatud projekt, mis parandaks infovahetust ettevõtjate ja tugistruktuuride esindajate vahel. Plaanis on ka tugistruktuure loogilisemateks ning paremini toimivateks muuta. Ühelt poolt loodetakse tugistruktuurid koondada arendusorganisatsioonide koosseisu ja luua midagi arengupanga laadset, nagu on olemas näiteks Saksamaal ja Suurbritannias, mis pakuks neid finantsilisi võimalusi, mida kommertspangad ei paku. Väikeettevõtjatel on praegu kommertspankadest laenu saamine äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Samuti võiks selline finantsorganisatsioon pakkuda laenu suurematele tööstusettevõtetele. Enamiku kommertspankade poolt pakutavate äriliste laenude tagastamistähtaeg on viis kuni seitse aastat, samas on suurte tööstusseadmete tasuvusaeg sageli oluliselt pikem, seepärast vajaksid tööstusettevõtted 10-20aastase tähtajaga laene. Eraldi organisatsioon on kavas luua ka põllumajandusega tegelemiseks. Liisa Oviiri sõnul on plaanis muuta asjaajamine ettevõtjatele toetuste taotlemisel oluliselt selgemaks, lihtsamaks ja ettevõtjat toetavamaks.
Vaja oma tööstuspoliitikat
Teine oluline teema on tööstuspoliitika. Liisa Oviiri sõnul tuleb Eestis kaks kolmandikku kogu rahalisest käibest tööstusest. Tööstuspoliitika on väljatöötamisel ja enamasti juba välja töötatud kuni aastani 2030. Ettevõtjatega on tööstuspoliitika kujundamisel arutatud väga erinevaid teemasid alates ressursitasudest kuni maksukeskkonnani.
Arupidamiste käigus on selgunud, et Eestisse ei saa meelitada energiaintensiivset tööstust. Väga suure energiavajadusega ettevõtete jaoks puuduvad Eestis maksualased erisused. Nii oleme me kaotanud mitmed tööstusalased investeeringud põhiliselt Soomele, vähem Rootsile. Hiljuti läks 250miljonilise maksumusega tehas, mis oleks võinud tulla Eestisse, hoopis Austriasse. Liisa Oviiri sõnul tuleb seetõttu vaadata üle Eesti tööstusalane maksupoliitika ja leida võimalusi erisuste võimaldamiseks, et meelitada siia võimalikult rohkem investeeringuid. Mida rohkem tehakse Eestisse tööstusalaseid investeeringuid, seda enam kasvab ka eskport.
Maavanem Viktor Svjatõšev tõi näite, et Jõgevamaal on päris palju väiketootjaid, kelle toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks. Ühe uksi ja aknaid tootva väikeettevõtte toodang ei lähe aga eksporti mitte otse, vaid ühe puitmaju välja müüva firma toodanguga koos. Suurem firma saab eksporditoetust, väikefirma mitte, sest pole olemas toetust alltöövõtjale. Eksporditoetus on ministri sõnul mõeldud neile ettevõtetele, kes ise oma toodangut ekspordivad. Neid toetusi silmas pidades on seatud eesmärgiks, et me muutuksime allhanke tegijatest lõpptoodangu valmistajateks. Ministri sõnul on oluliselt kasulikum müüa uste ja akende asemel maja koos uste ja akendega.
Maaga seotu takistab arengut
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõstatas riigile kuuluva maaga seotud küsimused. Tal on olnud linnapeaametis mitmeid selliseid mitte just meeldivaid juhtumeid seoses riigile kuuluva maa munitsipaalvaldusse taotlemisega, kus riik on maa hinna nii kõrgele tõstnud nagu Tallinna läheduses. Kui mõnel ettevõttel on tarvis laieneda maa-alale, mis on igati sobilik, kuid kallis, ei suuda ettevõte seda osta. Omavalitsus on tulnud ettevõtjale vastu planeeringute koostamisel, aga nii mõnigi kord ei võimaldata ettevõttel arendamiseks vajalikku maad osta.
Jaan Aiaotsa hinnangul tuleks hakata riiki regionaalselt tsoneerima. Näiteks eelmise iseseisva Eesti Vabariigi ajal kehtisid linnapea sõnul maale piirkonniti hinnaerisused. Põltsamaa linn sai üle kümne aasta tagasi linna territooriumil asunud riigi maale hoonestusõiguse, kuhu nüüdseks on ehitatud eramud. Nüüd soovivad linnaelanikud majaaluse krundi oma valdusse saada ja seda on inimestele ka võimaldatud.
On ette tulnud ka vastupidiseid juhuseid, kus ettevõtjad on lähiümbruses maa kokku ostnud, seda teistele ei müü ja ise ka ei kasuta. Liisa Oviir tõdes, et õiguslikult on tegemist väga keerulise olukorraga, mida on raske muuta.
Regionaalne aspekt tähtis
Alates 2017. aastast lisandub ettevõtlusministri haldusalasse meede, mis on seotud piirkondliku ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisega. Läbi selle meetme on võimalik taotleda toetust elektri- ja sidevõrguga liitumiseks ning ettevõtetele juurdepääsuteede rajamiseks. Selliseid taotlusi saavad ettevõtjad hakata esitama koostöös omavalitsustega. See on oluline meede, mis aitab ääremaastumist vähendada.
Jaan Aiaots lausus, et Põltsamaal on olemas renoveeritud kortermaja, mida oleks tarvis nii kohalikele ettevõtjatele kui omavalitsusele. Ta kutsus ministrit kaaluma võimalust toetada selle maja ostmist linnale. Liisa Oviir lausus, et selle elamu ostmise toetamine tuleb kõne alla juhul, kui tegemist on üürikorteritest koosneva elamuga. Praegu kõige suurem puudus üürikorteritest just väiksemates asulates. Alates Eesti taasiseseisvumisest on üürikortereid ehitatud põhiliselt Tallinna ja Tartusse, aga väikestes kohtades pole seda tehtud. Minister peab väga tähtsaks just regionaalset aspekti. Tema sõnul on tänapäeval paljud nooremad inimesed väga mobiilsed ega taha ennast ühe kohaga pikalt siduda, sest sageli ei tea nad, kui pikaks ajaks nad ühes kohas tööd saavad. Seetõttu on väga vajalik üürikorterite olemasolu.
Ministrit saatnud Jüri Morozov lausus, et mõned üürikorterite rajamist teravalt kritiseerivad inimesed ajavad segamini sotsiaal- ja üürikorterid, millel on täiesti erinev suunitlus ja eesmärk. Praegu käibki jutt just üüri-, mitte sotsiaakorteritest.
Esiplaanil suured eksportijad
Jõgevamaa ettevõtlusega seotud probleemidest andis ülevaate Jõgeva Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend, kes toonitas just siinsete paljude mikroettevõtete vajadust, mis on ühelt poolt elustiil, teisalt väljapääs keskustest eemal asuvates paikades. Liisa Oviir avaldas heameelt selle üle, et Jõgevamaal on otsitud ettevõtluse arendamisel üles need valdkonnad, mis siinsele maakonnale sobivad. Nende hulgas on olulisemad toit, puit ja metall, millega siin aktiivselt tegeldakse. Ettevõtlusminister lausus, et Eesti on meie riigi väiksust arvestades EL suurim puitmajade eksportija ja neid toodetakse ka Jõgevamaal. Oviiri sõnul on Euroliidus ettevõtluse toetamise puhul välja kujunenud kaks erinevat vaatenurka. Ühelt poolt öeldakse, et igasugune ettevõtluse toetamine on n-ö saatanast, et ettevõtluses peab kehtima printsiip, kus tugevam jääb ellu. Teisalt tunnetatakse, et vaja oleks rohkem suuri piisavalt ekspordivõimelisi ettevõtteid. Eestis on valitud kuldne kesktee, püütakse tegutseda kahe vastandliku seisukoha vahel. Minister kinnitas, et peab väga oluliseks ekspordi suurendamist ja seetõttu arvab, et ekspordivõimekust omavaid ettevõtteid tuleb toetada. Samas peab ta väga oluliseks ka väikesi, nn elustiili ettevõtteid, mis aitavad hoida elu maal ja vähendavad ääremaastumist. Kõige ettevõtlikumateks on Eestis viimastel aastatel osutunud naised, kes on koduse ema rollist välja saanud ja tunnevad, et ei taha enam minna palgatööle.
Marve Millend kutsus ministrit mõtlema tõsiselt sellele, kuidas toetada maale elama asuda soovivaid noori nii, et nad suudaksid hankida endale eluaseme ja hakata tegelema ettevõtlusega. Ettevõtlusminister oli Marve Millendiga sama meelt, kuid toonitas samas, et toetamist vajavad ka suure ekspordivõimekusega ettevõtted.
TOOMAS REINPÕLD
