Mihklipäev on möödas ja käes on värviliste lehtede aeg. Meie töö- ja kooliteel sahisev lehevaip annab märku saabuvast sügisest. Nüüd, kui kooliaeg on täies hoos ja sügisannid korjatud, algab suvel kogutud ressursside laadimine meie igapäevastesse toimetustesse.
Ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks on ellu kutsutud 4. -10. oktoobril Eestis toimuv ettevõtlusnädal. Jõgeva linn on oma koostööpartneritega ettevõtlusnädalaga liitunud. Selle raames toimuvatel sündmustel leidub kindlasti meelepärast nii alustavale kui ka tegutsevale ettevõtjale. Seekord on üritustesse kaasatud ka kooliõpilased, sest just koolist peaks ettevõtlussoov alguse saama ja sealt peaksid tulema ka esimesed teadmised. Kui täna on gümnaasiumis riikliku õppekava järgi võimalik peale kohustuslikke ainekavade õpetada lisaainena majandust ja ettevõtlust, siis arvan, et see peaks kohustuslik olema ja algteadmisi võiks omandada juba põhikoolis.
Jõgeval on ettevõtjate arv aastaid stabiilne püsinud. Äriühinguid on 250 ja FIEsid umbes 140. Rõõm on tõdeda, et majanduskriisi taandudes on mitmed inimesed ettevõtlusega alustanud. Linnas pakutakse uusi ja huvitavaid teenuseid ning avatakse ärisid. Ettevõtteid on lisandumas veelgi ning ruumi selleks on Jõgeval küllaga.
Jõgeva maakonna ettevõtluskeskuseks
Jõgevamaa arengukonverentsil jäi ühe suurema probleemina kõlama inimeste lahkumine maakonnast. Peamine põhjus on töökohtade vähesus, samas on aga ettevõtjatel puudus kvalifitseeritud töötajatest. Ettevõtlusnädal püüab anda infot mõlemale osapoolele, et ettevõtlus Jõgeval saaks pakkuda head ja vajalikku teenust ja mitmekesist töökohavalikut igas eas inimestele.
Täna tegeleb meie maakonnas ettevõtlusega 7 protsenti elanikest. Ettevõtjad on meile olulised ja teenuste ostmine kohapealt neile vajalik. Ettevõtluse arengu kaudu areneb ja muutub kvaliteetsemaks ka kohalik elu. Jõgeva kui maakonnakeskus peab ettevõtluspiirkonnana olulist rolli mängima. Just väike ja keskmine ettevõte loob stabiilseid töökohti. Aeg on teha koostööd maakonna teiste piirkondadega. Kasutame ära ka teaduse-, kultuuri- ja ülikoolilinna Tartu võimalused.
Rohkem uusi ettevõtteid
Ettevõtjad on avalikkuse tähelepanu all kogu aeg. Kui on majanduskriis, ootavad inimesed neilt tööpakkumisi, kui aga on head ajad, on ettevõtjad tihti kriitika all küll hindade kujundamise, küll teenuse kvaliteedi osas. Olgu aga ajad head või halvad, ettevõtjateta ei kujuta meie igapäevaelu keegi ette. On ju just ettevõtjad need, kes iga päev kaaslinlastele tööd pakuvad ning maksutuluga riigi- ning ka linnakassat täidavad. Üks võimalus on ära kasutada üha suurenevat üritustepõhist ettevõtlust, on see siis külmalinna tegemiste või Jõgevatrefiga seotud. Kohalikud ettevõtjad jäävad hätta suurte ürituste ajal saabuvate külaliste teenindamisega ja nii jääb neil tulu teenimata. Küüslaugufestival on saamas ettevõtmiseks, mis on huvitav, kõneainet tekitav ning palju külastajaid toov. Samas on ka kohalikel ettevõtjatel võimalus oma tooteid ja teenuseid pakkuda ning vastavalt festivali iseloomule ka ise ettevõtlusega alustada. Ka küüslauku võiksid meie aiapidajad ja põllumehed rohkem pakkuda, sest festivalil seda kõigile soovijatele ei jagunud.
Uued võimalused
Head inimesed, kes te tegelete ettevõtlusega ja kellel on mõttes oma ettevõte luua! Kutsun teid osalema ettevõtlusnädala üritustel. Saades ise uusi kogemusi ja jagades neid teistega, saame luua igati toimiva elu- ja ettevõtluskeskkonna meile kõigile.
Sellel nädalal võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab äriühingut asutada osakapitali kohese sissemakseta. Usun, et ettevõtluse arendamisele just Jõgevamaal, kus keskmine palk seni veel napim kui mujal, annab see olulise tõuke. Peame jõudma selleni, et ükski hea idee, mis meie inimestel mõttes, ei jääks ellu viimata.
Riik on sellel aastal investeerinud tööturu elavdamiseks eelarve kaudu ligi neli miljardit krooni. See raha peab jõudma ka Jõgeva linna ning kogu meie maakonna ettevõtjateni. Astuge sisse ettevõtluskeskuse uksest, küsige nõu, kuidas oma konkurentsivõimet parandada, aga ka ettevõtetesse uusi inimesi palgata. Liitume ju juba jaanuarist Euroopa ühisraha Euroga ja rohkem kui eales varem on meie ettevõtjate turuks kogu Euroopa.
Haridus esiplaanile
Oleme koolivõrgu ümberkujundamise lävel. Liiga kaua oleme vaadanud koole kui majakarpe, aga akende vahetamine ja uus katus ei taga veel head haridust. Linnapeana olen vahetanud haridusministeeriumiga mitmel korral mõtteid riigigümnaasiumi loomisest Jõgevale. Olen veendunud, et juba järgmiseks sügiseks jõuame otsuseni ja paari aasta pärast avab riigigümnaasium uksed. Väärikad gümnasistid kogu maakonnast elavdavad meie linnapilti ja tagavad traditsioonide – Alo Matiiseni muusikapäevade ja Betti Alveri luulepäevade — jätkumise.
Alustasin jutuga ettevõtlusest, aga välja jõudsin hariduse juurde. Praegu sõltuvad töökoht ja sissetulek oskustest ja teadmistest rohkem kui ei iial varem. Hariduse ja ettevõtluse konstruktiivne koostöö peab viima uute töökohtade loomiseni. Tänasel õpetajate päeval sobib lõpetuseks hästi õpetaja Mauruse lause Tammsaare „Tõe ja õiguse” II osast: „Eestlane peab õppima nagu hull”. Õppimata pole tulevikku ettevõtlusel ega oma riigil.
i
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
