Novembri lõpul peetud seminari “Parimad praktikad noorsootöö korraldamisest kohaliku omavalitsuse juhtivatele ametnikele” ettekannetest jäi kõlama, et noorte mõjutamiseks vaatavad noorsootöötajad üha enam kooli ja seal tegutsevate täiskasvanute poole.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse “Ettevõtlik kool” programmijuht-koordinaator Kristi Ruusamäe tutvustas oma ettekandes “Miks on noortes ettevõtlikkuse arendamist vaja?” Šotimaalt alguse saanud haridusprogrammi. See on programm toimib ka nende koolis. Eesmärk on ettevõtliku inimese kujundamine koolis. Töötatakse õpetajaga, sest õpetaja saab last ja noort suunata.
Vajame ettevõtlikku inimest
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse peamine roll on maakonna ettevõtluskeskkonna arendamine. Nende jõudmine koolidesse sai teoks tänu koostööpartneritest klientidele, läbi kelle jõudis ettevõtjateni sõnum, et töös noortega on vaja läbi viia muutusi. Ettevõtjad nentisid, et noortel on faktiteadmised ja sotsiaalsed oskused n-ö paigast ära, neil puudub seos reaalse eluga, nende vastutustunne ja kohusetunne on halvasti välja arenenud ning see kõik ei toeta nende hakkamasaamist tööelus. Teine signaal tuli kodanikuühiskonnas tegutsevatelt inimestelt, kes kurtsid, et neil pole kellelegi oma tegevust üle anda, sest noortel puudub huvi. Nii jõutigi seal programmini “Ettevõtlik kool”.
Koostööpartneritega koos mõeldes jõuti arusaamiseni, et noorte innustamiseks ja edukaks ettevalmistamiseks iseseisvaks eluks on vaja panustada ettevõtlikkusele. Meil on vaja ettevõtlikku inimest, kes oleks veendunud: tahan, suudan, teen. Ühiskonnal on vaja inimest, kes tegutseb ja viib algatatud ettevõtmised lõpuni, kes on rõõmus ja õnnelik. Igapäevaelus on vaja hakkama saada nii eduga kui ebaeduga. Meie programmis on neli olulist sammu: mõtleb loovalt, algatab julgelt, tegutseb arukalt, vastutab ja hoolib.
Et laps viibib palju koolis, valisime meie kooli. “Ettevõtlik õppimine” on täiesti universaalne lähenemine. Peamine on võimalus ISE teha, teha PÄRIS asju! Teha valmis midagi sellist, mida on kellelgi päriselt vaja. Laps peab tundma, et tal on seda vaja, ta tahab seda teha, tal on tarvis mõista, et tehtav on vajalik. Kui ta endale ise projektis mingi rolli võtab, siis kujuneb ka vastutus. Loomulikult on oluline kaasata partnerid, kes päriselt tegelevadki seda sama tööga, ja need partnerid on alati nõus noori aitama. Võrgustikus “Unistused ellu” panustavad erinevad ettevõtted selle heaks, et noored saaksid oma ideed ellu viia. Neilt saab vajadusel nõu ja abi.
Julgus teha ja vastutada
Programmi juht peab väga oluliseks, et igapäevatöös projekte ellu viivad täiskasvanud noori usaldavad ja lasevad neil tõesti palju ise teha. Abi võib pakkuda vaid siis, kui noor seda vajab ja küsib. Eksimus ajal, mil noor inimene veel õpib, võib ju juhtuda. “Ämber” juhtugu pigem varem ja olgu väiksem. On positiivne, et “Ettevõtliku kooli” võrgustikus osalenud koolides läbi viidud uuringu tulemus näitab, et koolist väljalangenute ja klassikursuse kordajate arv väheneb ning õpitulemused paranevad.
Lapsele on kõige lähemad partnerid tema oma vanemad. Seega kaasatakse projekti ka nemad. Esialgu pole paljud neist sellest huvitatud, kuid kui vanemad aru saavad, et nad sel moel oma lapsel kasvada aiatavad, siis tullakse. Nende poolt pakutavat projekti ei pea läbi viima mitte ainult koolis, vaid seda võib teha ka noortekeskuses.
Tänaseks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andnud enamikule maakonnakeskustele võimaluse võrgustikku arendada. Palju on programmi “Ettevõtlik kool” vastu huvi tuntud Ida-Virumaal, Tartumaal, Harjumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal.
Ettevõtlikkus ei samastu ettevõtjaga
Tartu Ärinõuandla noorte ettevõtlikkuse projektijuht Janeli Virnas andis oma ettekandega “Mida tehakse Tartus noorte ettevõtlikkuse edendamiseks” ülevaate Tartus ja Tartumaal tehtavast tööst. Erinevatest koostöövormidest, projektidest ja programmidest rääkides oli tema põhisõnum, et nad ei kasvata noori ettevõtjaid, vaid soovivad, et noored oleksid ettevõtlikud. Seda kõike aitab koordineerida Noorte Ettevõtlikkuse Ümarlaud aastast 2008, kuhu kuulub 21 organisatsiooni.
Seminaripäeva esimese poole lõpetas ettevõtlikkuse teemaline arutelu töörühmades, kus toodi välja mitmeid mõtteid. Olgu mõned neist siinkohal ära toodud.
Liiga palju ettekirjutusi õppekavade osas on pärssivad; mõjutada on vaja noortega tegelevaid täiskasvanuid; asjade ja ruumide väärtus on suurem ja neid hoitakse paremini, kui noored ise on neid saanud luua, nende saamisse-valmimisse oma panuse anda; noortel on vaja lasta ise vastutada, liigne trepist treppi vedamine ei tekita vastutustunnet; julgus võtta vastutus on ülioluline!
Päeva modereerinud Peeter Taim võttis ettevõtlikkuse teema kokku, ise küsides ja ise vastates: kellele on vaja ettevõtlikku noort? Kes saavad sellest kasu? Noor ise. Riik. Ettevõtlussektor.
Formaalne ja mitteformaalne käsikäes
Seminaripäeva teise poolel pälvis Puhja Gümnaasiumi direktori Heiki Rokka ettekandest “Puhja valla noorsootöö parimad näited ning formaalhariduse ja noorsootöö seosed” enim tähelepanu vallas tegutsev kasvatuskomisjon, kes noori mõjutab. Eelnevalt rakendatakse kõiki muid kooli poolt võimaldatavaid mõjutusvahendid. Kasvatuskomisjoni kutsutakse õpilane koos vanematega ja selle tööga tahetakse ära jõuda väärteod, mis viivad noore maakonna alaealiste komisjonini. See pole aga sõrmega viibutamise seltskond, pigem otsitakse koos lahendusi. Kasvatuskomisjon paneb noored mõtlema, et niisugune aukartust äratav hulk inimesi on tema pärast kokku tulnud. Õnneks on neid, kellele see mõjub. Komisjon tegeleb vaid oma valla õpilastega.
Lisaks tutvustas koolijuht Puhja valla noorsootööd, mis on suuresti üles ehitatud asutuste ja organisatsioonide koostööle, noorte omaalgatusele ning koolis pakutava õppekavajärgse formaalse hariduse ja väljaspool koolipinki toimuva mitteformaalse hariduse ühisele eesmärgile.
Julgustus Valga piiri äärest
Taheva vallavanem Monika Rogenbaum käsitles oma ettekandes “Mis kasu saab kohalik omavalitsus noorsootöö kvaliteedi hindamisest?” lähiminevikus pakutud võimalust.
Projekt ületas kõik ootused. Kogu protsess oli väga hariv, osalejad said palju teada. Viidi läbi sisehindamine ja välishindamine. Tagasisidena said osalejad aru, et on oma seisu hinnanud objektiivselt. Keegi polnud varem mõelnud, et noorsootöö teema võiks olla seotud ettevõtlikkusega. Nüüd veavad Taheva valla noored Leader-meetmest rahastatavat projekti. Selles väikses vallas peetakse oluliseks ka kodanikukasvatust ja isamaalisust, koolis õpetatakse neil kodulugu ja võru keelt.
Ka päeva juht Peeter Taim julgustas kokkutulnuid noorsootöö kvaliteedi hindamist ette võtma. Hindamise käigus kedagi ära ei lintšita. See on hea enese sisse vaatamiseks.
i
LIIS EHAVERE
