Äsja lõppes Eestis ettevõtlusnädal, mille põhifookuses olid ettevõtluskultuuri ja vastutustundliku ettevõtluse teemad. Mis selle järel nüüd Eestis muutub ja kelle võimuses need muutused on?
Küsigem endalt, kes peaks ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisega tegelema. Enamasti veeretame me oma vastusega tolle koorma ikka riigi kaela, uskumata ise sealjuures, et nood asju alati kõige efektiivsemal moel ajavad. Ometi peaksime iseenesest mõistetavana võtma ka ettevõtete vastutust anda oma (vabatahtlik) panus kogukonda ja loodust puudutavate probleemidega tegelemisesse. Sõltub ju iga ettevõtte edu sellest, kuidas läheb ühiskonnal, kus ta tegutseb. Peaks olema loomulik, et ettevõtted ise kannavad ümbritseva arengu eest hoolt. Aga on ka teisi põhjusi.
Vastutustundlik opereerimine ja pikas perspektiivis mõtlemine on selgelt üks kaasaegse ja uuenduslikult mõtleva ettevõtte tunnusjoon. Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet või teenust ilma “rohelise sildita”, sest inimesed usuvad sellesse ja on valmis ka rohkem maksma. Omanike ja juhtide mõistmine, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine on vajalik, võib mõnel juhul määrata ka ettevõtte eksisteerimise viie või kümne aasta pärast.
Aga me liigume põhjanaabritele järele. Ettevõtete endi initsiatiivil on kooskäimist alustanud vastutustundlike ettevõtete mõttekoda, mis küsib “kas” asemel “miks” ja “kuidas” ning juba neljandat aastat järjest löövad kümned ettevõtted kaasa vastutustundliku ettevõtluse indeksi koostamisel.
Kuigi viimane on aluseks vastutustundlike ettevõtete pingerea loomisele, kannab indeks eelkõige enesehindamise vahendi rolli – kuidas me täna oma ettevõtet juhime ja milles seisneb meie vastutustundlikkus. Hindamisprotsessi läbimine ja Ernst&Young-i audiitorite ning valdkonna ekspertide hinnangud annavad ettevõttele selgema pildi, kuidas läbi vastutustundlikkuse jätkusuutliku ärimudeli kindlustamisele kaasa aidata.
Rohelise trükiteenuse poolest tuntud Ecoprint kasutab näiteks ainult looduslikke trükivärve, eelistab spetsiaalset trükipaberit, kasutab sadevett, kütab ruume tootmisseadmete jääksoojusega ja soojendab vett päikesepaneelidega. See kõik on aidanud neil saavutada märkimisväärset edu nii kodus kui ka Skandinaavia turule eksportides.
Microsoft Estonia viib juba aastaid läbi “Veebivenna” projekti, kus läbi koomiksite ja õppematerjalide lastele ja vanematele internetiohutuse alaseid teadmisi jagatakse.
Või võtame näiteks Prisma Peremarketi ja Humana Sorteerimiskeskuse. Esimene on viinud läbi kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles kasutama poes ostunimekirju, et ostlemine oleks lihtne, ratsionaalne ja kliendile soodne. Teine aga pakub töötajatele autokompensatsiooni vaid juhul, kui tööle ja koju sõitev auto on täis samas piirkonnas elavaid töökaaslasi.
Koos ettevõtluskultuuri küpsemisega on meil ka üha enam ettevõtjad, kes ise näevad, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid investeering pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisse.
Eesti ettevõtted saavad tänavuse vastutustundlike ettevõtete TOPi kokkupanemisel osaleda 14. oktoobrini. Lisainfo www.csr.ee
i
MARKO SILLER, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
