Eelmise nädala kolmapäevast reedeni Luua Metsanduskoolis korraldatud seminaril osalenud ettevõtjate esindajad soovivad õppepraktika korraldamises muutusi ning on valmis panustama kolmepoolse ehk kooli, õpilase ja tööandja vahelise suhtluse tihendamisele.
Vooremaa vestlusringis osalenud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodushoiu osakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denks, RMK kagu regiooni praaker ja raietööde juht Rein Kukk, Baltic Trio OÜ juhatuse liige Oliver Lorents, Eesti Murud OÜ tegevjuht Raul Õis ja Konekesko Eesti esinduses masinate müügi ja hoolduse korraldamisega tegelev Aivar Soone leidsid üksmeelselt, et koolidega, kust õpilased praktikale tulevad, peaksid nad kindlasti tihedamini suhtlema.
Raul Õis on 15 aasta jooksul juhendanud umbes 15 praktikanti väga erinevatest koolidest ehk nii maaülikoolist, Luua metsanduskoolist kui ka teistest kutseõppeasutustest.
RMK Loodushoiuosakonna Lõuna piirkonnas käivad praktikal põhiliselt Luua metsanduskooli, maaülikooli ja Räpina aianduskooli õpilased. RMK Kagu regioonis käivad enamasti Luua Metsanduskooli õpilased ja Baltic Trios aasta jooksul kuus kuni kaheksa õpilast erinevatest koolidest. Konekeskos on varem olnud praktikante mitmetest õppeasutustest rohkem, praegu on neid vähemaks jäänud.
Praktikandile võib kuluda ka pool tööpäeva
Vestlusringis osalenud olid enamasti ise praktikantide juhendajad, kuid lisaks tegelesid nende ettevõtetes praktikale tulnud õpilastega ka veel teised töötajad.
Praktikandile kulub juhendaja tööpäevast mõnikord suisa pool, aga kindlasti vähemalt kaks tundi, vähemaga ei tule kuidagi välja.
Keegi vestlusringis osalenud ettevõtjatest enda kinnitusel praktikante tasuta või odava tööjõuna ei kohtle, vaid püütakse pakkuda neile võimalikult erinevaid töid ja tehtu eest makstakse ka mõõdukat tasu.
Ettevõtjad püüavad säilitada kontaktid praktikal olnutega ja kui õpilane kooli lõpetab, on tehtud ka ettepanek neil tööle asuda. On ka firmasid, kes võtavad praktikandi algul tööle tähtajalise töölepinguga ning hiljem, kui noorel inimesel on huvi jätkata, saab lepingust tähtajatu. Umbes viie aasta pärast aga tahaks noor inimene edasi liikuda ja kui firmas selleks võimalusi pole, siis ta lahkub.
Kooli aruteludest ettevõte tagasisidet ei saa
Enamasti on praktikandil kaasas praktikajuhend, millega määratud ülesanded ta ettevõttes koos juhendajaga täidab. Oma päevikut täidab praktikant ise. Koolis peetud praktikaaruteludest ettevõtted paraku tagasisidet ei saa.
RMKs teeb juhendaja enamasti ka praktikandile kokkuvõtte, millised olid tema oskused. Ettevõtte kohta annab praktikant tagasisidet lihtkirjalikus vormis.
Kõikide vestlusringis osalenud ettevõtete esindajad on valmis rohkem praktikantide õpetamisse panustama, kuid küsimus on pigem selles, mis ajal see võimalik on ning kas see sobib kokku ka koolide õppekavadega või tuleks seal muudatusi teha.
Tarmo Denksi hinnangul peaksid koolid ja ettevõtted ka praktika toimumisaegade suhtes rohkem koostööd tegema. Väiksemad ettevõtted saavad võtta maksimaalselt neli-viis praktikanti aastas, rohkemaks ei jätku neil paraku juhendajaid. Konekesko Eesti sooviks oma firmas rohkem õppureid näha, Soone sõnul tuligi ta seepärast ka koolitusele.
Tarmo Denks sooviks, et praktikandid ise aktiivsemad oleksid. “Meil on olnud ettevõttes noori, kes ise ka ei tea, mis nende praktika eesmärk on. Kui noorel on asi selge, siis on ka juhendajatel kergem.”
Denks on selle poolt, et koolil on kindel praktikate läbiviimise kord ning selle abil on juhendajatel ka lihtsam ning selgem, mida nad peaksid noortele õpetama. Kooli ja õpilasega peaks tema arvates juba enne praktika algust rohkem suhtlema, siis on ootused ja lootused kolmel asjaosalisel paremini teada. “Suhtlemist on rohkem vaja,” rõhutas Denks.
Koolitavadki konkurendile töötajaid
Aivar Soone peab väga oluliseks eelkõige praktikandi enda motivatsiooni. “Kui inimene on tulnud õiget asja õppima, siis ta teab, mida ta soovib ja selle võrra on ka ettevõttel lihtsam.” Tema kinnitusel on iga kord ettevõttes täiesti erinevad õppurid ja neist ainult mõned ükskikud soovivad näiteks masinate hooldusega ka edaspidi tegelda.
Raul Õis soovitab õpilastel käia võimalikult paljudes firmades praktikal, siis nad näevad, mis neid huvitada võiks, millisel alal nad end edasi arendada sooviksid või kuhu tööle asuda.
Konkurendile on töötajaid koolitanud kõik vestlusringis osalenud firmade esindajad. Õis lisas, et nad teevad koostööd haljastusfirmadega ning kombineerivad töid. Seetõttu ei näe Õis selles takistust.
Aivar Soone sõnul liiguvad nende erialaga inimesed ettevõtetes ringi ning täna lahkunud spetsialist võib homme targemana tagasi tulla. “Eks me kõik ole ju kunagi kusagilt n-ö üles ostetud,” nentis ta.
Motivatsioon koosneb Soone sõnul mitmest komponendist. Seal on mingil määral oluline elukoht, natuke mõjutab palk ja pisut ka pakutav töökeskkond.
Raul Õis tuli välja mõttega, et võib-olla peaks koolitustelt kaasa saadud ideedega ka firmas midagi muutma. Tarmo Denksi kinnitusel on nemad selleks valmis. “Me pole lasteaiakasvatajad, me tahame väga täpselt teada, mida meilt oodatakse.”
Aivar Soone sõnul aitab tagasiside ehk tihedam suhtlus ka õpilastel endale normaalset töökohta leida. Oliver Lorents on ettevõttes käinud praktikantidelt palunud anda hiljem tagasisidet, mida kool nende töö kohta on öelnud. Seni pole seda tehtud.
Tarmo Denks jälle tunnistas, et nende ettevõte on küll näiteks maaülikoolist tagasisidet saanud.
Raul Õis lisas, et ettevõtjagi peaks teadma, mis väljaspool tema firmat toimub, sellepärast on oluline aeg-ajalt ka teiste ettevõtjatega kokku saada. Seminar ongi selleks ideaalne koht. Saab mõtteid vahetada ja positiivne on seegi, et kohtutakse kunagiste koolivendade või muidu tuttavatega, uuendatakse kontakte ja suhteid.
Praktika eesmärgipärasemaks
Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen kinnitas, et projekt ongi selleks, et praktikasüsteemi muuta.
“Eelkõige soovime tihendada kolmepoolset koostööd ettevõtjatega. Kui ettevõtjad leiavad aja, et tulla kooli arutama, mis on oluline nii neile kui ka koolile ning õpilastele, siis on üks samm astutud,” tõdes ta.
Kui ettevõtetesse lähevad praktikandid, siis käesolevast aastast saavad nad kaasa uutel alustel koostatud praktikajuhendi. “Juhendid on ümber tehtud nii, et õpilane läheb välja individuaalse praktikakavaga. Seal on kirjas maksimaalselt kuus väljundit, mis on selle praktika puhul õppekava järgi olulised. Selle põhjal koostab õpilane endale isiklikud praktikaeesmärgid, et ta ka ise mõistaks, miks ta sellesse ettevõttesse läheb ja mida saavutama peab. Ka ettevõttel peaks olema selge, milleks õpilane nende juurde saadeti. Juba sealt on alanud muutused, et asi läheks süstemaatiliselt paremaks.”
Seni pole veel valmis uut veebipõhist hindamissüsteemi, see on teine osa koolitusest.
Ettevõttepraktika süsteemi arendamine
*Luua Metsanduskooli kirjutatud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt
*Avaseminar peeti mullu 25. novembril
*Eeldab tõhusa koostöövõrgustiku teket ettevõtjatega
*Ettevõttepraktika süsteem ja hindamine muutuvad konkreetsemaks
*Valmima peaks uus veebipõhine hindamissüsteem
*Hindamine on kolmepoolne, osalisteks kool, tööandja ja õpilane
*Vastutuse peaks praktika eest võtma ka tööandja
*Projekt kestab 2012. aasta lõpuni
i
HELVE LAASIK
