Ettevõtjate sõnul suurendab Peipsimaa valimine 2017. aasta Eesti toidu piirkonnaks veelgi selle regiooni toitude ja köögitraditsioonide populaarsust ning stimuleerib toidutegijaid ja -pakkujaid välja mõtlema ja ellu viima uusi ideid.
Nii hakkab Kasepää valla ettevõtja Veronika Kookmaa valmistama tinktuuri, mis vanausu pärimuste järgi mõjub tervendavalt paljude haiguste vastu.
Kaubamärgi Varvara Gourmet rajaja ja eestvedaja Veronika Kookmaa kavatseb tuleval aastal siguritoodete valikut veelgi mitmekülgsemaks muuta ja senisest rohkem kohaliku toorainet propageerida. Järgmisel hooajal tuleme välja mee ja siguri präänikuga ja kalagaani nastoikaga.
Koha pidevalt menüüs
“Kalagaani nastoika on tedremaranajuure tinktuur, mida vanausuliste rahvapärimustes kasutati saja haiguse puhul. Pärast tedremarana juure leotamist lisatakse erinevaid ravimtaimi,” rääkis Kookmaa. Tema sõnul on Peipsimaa kuulutamine tuleva aasta Eesti toidu piirkonnaks väga positiivne uudis. “Usutavasti tekib nüüd senisest veelgi suurem huvi Peipsimaa toitude ja toidukultuuri vastu,” ütles ta.
Mustvees tegutseva restorani Ankur juhataja ja omanik Riina Pajula märkis, et nende ettevõtte tunnustoiduks on Peipsist püütud koha, mida pakutakse aastaringselt. “Püüame välja mõelda ka uusi toitusid ja ikka kasutame selleks kohalikku toorainet,” lisas ta.
“Mustvee kui Peipsi pealinn on kindlasti väärikaks ja arenevaks keskuseks paikkonna toidukultuuris. Peipsi toitu hindavad nii kohalikud elanikud kui ka kaugemalt tulijad,” ütles Pajula.
Kala ja mõisaleib
Pala vallas tegutseva külalistemaja Kadrina mõis juhataja Aivi Kõiv ütles, et ettevõtte on senini ikka proovinud võimalikult maalähedast ja kõhtu täitvat toitu pakkuda. “Samas vaimus jätkame ka 2017. aastal. Üritame ikka trendidega kaasas käia ja tellijate soovile vastu tulla. Vastavalt hooajale ja klientide soovidele pakume erinevaid koduseid roogasid kalast. Laual on enamasti ka oma küpsetatud mõisaleib. Kahjuks kaasa ostmiseks meil leiba pole, sest küpsetan seda ise kodus väikeses ahjus. Eks iga perenaine püüab koduleiva valmistamisel endast parima anda,” märkis ta.
“Kuigi kalapüük on hooaegade ja piirangutega tegevus, on kala toitude tegemiseks õnneks jätkunud ja puudust ei tule sellest ka edaspidi.”
Pasteet Peipsi sibulaga
Tähelepanu pööramine Peipsimaa toidukultuurile meeldib Torma valla toitlustusettevõtjale Luule Väinale. “Olen põliste traditsioonide austaja. Kasutan kohalikku tooret nii saia kui leiba tehes. Minu menüüdes on alati kasutusel kohalik Peipsi kala ja kohalik köögivili. Ei ole võimalik teha head pasteeti ega maitsvat praadi, kui ei ole kasutanud peipsi sibulat ja porgandit. Ma ei ole uue vastu, aga vanu traditsioone tuleb austada. Osalen rõõmuga Peipsimaa kui Eesti toidu piirkonna projektis,” lausus ta.
Torma vallas Kantkülas tegutseva Veski külalistemaja perenaine Liana Anton ütles, et Peipsimaa valimine Eesti toidu piirkonnaks 2017. on uus väljakutse ettevõttele järgmiseks á la carte hooajaks.
“Oleme oma menüüs kasutanud Peipsist pärit koha ja ahvenat. Kogu meie köögivili on pärit Peipsi äärest. Me kasutame üldse väga palju kohalikku toorainet ja seda meie kliendid hindavad. Oleme saanud väga palju kiidusõnu,” lisas ettevõtja.
Liana Antoni sõnul soodustab Peipsimaa esiletõstmine läbi Eesti toidu ettevõtjate vahelist koostööd. “Ühises projektis osaledes ja teiste tegemisi nähes mõtled ka omad tegevused ja suunad paremini läbi,” märkis ta.
Saare vallast võrsunud ettevõtja Urpo Reinthal, kes Tartu kesklinnas asuva restorani Yli Cool omanik ja peakokk kasutab praegugi kodumaist värsket toorainet, mis sageli pärineb Peipsimaalt. “Aukohal on toitudes Peipsi sibul, mille menüüs ka ära märgin. Peipsimaa toidu propageerimine on ainult teretulnud ja kahtlemata väljakutseks erinevatele ettevõtetele.”
“Peipsimaa saamine Eesti toidu piirkonnaks on väga hea uudis,” ütles Saare vallas Vanasaare külas Jõhvi-Tartu maantee ääres paikneva toitlustuskoha Pilleriini köök perenaine Pille Zarubin. “Seni oleme pakkunud lihatoite. Tuleval aastal üritame menüüsse tuua ka Peipsi kala, mille järele nõudlus suur ja aktiivne ostuhuvi ka maantee ääres.”
Kulinaarne avapauk Alatskivil
Peispsimaa maitse aasta eestvedaja MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök üks juhte Tauno Laasik ütles, et uue toiduaasta avaüritus toimub 1. mail Alatskivil, kus saab teoks suur Peipsi toidu pidu. “Hiidlased kui lõppeva toiduaasta korraldajad annavad peipsimaalastele pidulikult üle tiitli ja rändkahvli.”
“Peipsimaa toit ja Peipsimaa köök vajab ka põhjalikele teadmistele ja silmaringi avardavale selgitustööle tuginevat mainekujundust. Jõgevamaal ja kogu Eestis on selle valdkonna silmapaistvaks spetsialistiks Ülle Jukk,” tõdes Laasik.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et Peipsimaa viimasel rahvusvahelisel omavalitsuste ja ettevõtjate kontaktseminaril selgus, et Peipsimaa toitu teatakse ja austakse nii Peterburis kui Riias.
“Küllap on selle paikonna road ja kokakunst tuntud ka paljudes teistes maades. Kindlasti avab uue väljundi Peipsimaa toidukultuuri tutvustamiseks Eesti Vabariigi 100. aastapäev ja Eesti saamine Euroopa Liidu eesistujamaaks,” tunnistas ta.
JAAN LUKAS
