Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine ja turumajanduse kujunemine olid paljude jaoks aeg uuteks võimalusteks ja otsinguteks. Meistrikätega ehitusmees Kaido Lehtla otsustas oma võimeid rakendada ettevõtluses algul kooperatiivis, siis oma firmas. Teeneka firmajuhina pole Lehtla unustanud praktilisi tööoskusi, mille omandamisel oli oluliseks kooliks ajateenistus kosmonautide linnakuks Tähelinnas.
Head vaimset ja füüsilist vormi on Kaidol aidanud hoida sport ja sõbralik ning toetav pere.
Ida-Virumaal üheksalapselises perest võrsunud Kaido Lehtla sai esimese ehitusmehe kooli paigas, kuhu tavainimene üldiselt ei satu. Tema sõjaväeteenistus möödus ehitusväeosas kosmonautide linnakus Tšiolkovkskis ehk rahvasuus kutsutuna Tähelinnas. “Teenisin seal nõukogude armees. Võimalus oli proovida erinevaid ehitustöid. Tööpanust arvestades edutati mind rühma komandöriks, sõjaväeteenistuse lõppedes sain 5. kategooria maalri paberid.
“Kõigepealt on meelde jäänud kosmonautide kohviku ehitamine. Juri Gagarinit nägin kaugelt, kuid kosmoselendurite Valentina Tereškova, Andrian Nikolajevi, Aleksei Leonoviga sai mõni sõna juttu aetud.”
Pärast sõjaväeteenistust töötas Kaido Lehtla mõned aastad ehitajana Tallinnas ja Ida-Virumaal. 1974 aasta jaanuaris sai tema kodulinnaks Jõgeva.
“Rajooni suurimas ehitusettevõttes Jõgeva KEK-is töötasin algul maalrina. Seejärel valisin tervislikel põhjustel puidutöö. Hiljem olin tagasi viimistlusjaoskonnas, kus kõige sagedasemaks tööks oli plaatimine.”
Suurematest ehitusobjektidest, kus KEKi ajal sai käed külge pandud, meenutas Kaido Lehtla Jõgeva jahimaja (tänane Madise Maja), omaaegset Pae restorani, Kuremaa ujulat. “Toonaste ehitajate tööpõld ulatus sageli Eestist kaugemale ‒ Nõukogude Liidu avarustesse. Koos noorte praktikantide Margus Miti ja Ain Matsooniga tegime ehitustööd Tihvini linnas Kirovetsi tehases,” rääkis Lehtla.
Eesti lippe valmistamas
Kaido Lehtla andis panuse ka Eesti rahvussümboolika taaskasutuselevõtmisele Jõgevamaal.
“Kaheksakümnendate aastate lõpus hakkasid Eestis tekkima esimesed eraettevõtluse võrsed. Hakkasin 1989. aastal tööle kooperatiivis Siiditrükk. Postkaartite õnnitluskaartite ja peokutsete kõrval hakkasime valmistama Eesti lipu ja vapiga meeneid, samuti rahvussümboolikaga linikuid. Vajalikku sitsiriiet tõime Leningradist. Iseäranis pingeliseks muutus töö siis, kui hakkasime tegema laualippe, majalippe ja suuri trikoloore. Sobivate sinise tooni kasutusele võtmiseks oli abiliseks Helmi Mattiisen, kes oli nõukogude ajal kodus salaja suuremõõtmelist Eesti lippu hoidnud,” tunnistas Lehtla.
Tema hinnangul võib Siiditrükis valmistatud lippusid veel ka tänapäeval Jõgeval riiklikel tähtpäevadel lehvida. Lehtla lugupidavat suhtumist rahvussümboolikasse tõestab ka fakt, et ühena Jõgeva ettevõtjatest kinkis ta 2009. aastal Eesti lipu Jõgeva ühisgümnaasiumile.
Ise väga usin õppija
Praktiseerimine eraettevõtluses ergutas Kaido Lehtlat end ise varakapitalismis proovile panna. Koos kahe endise töökaaslasega Jõgeva KEK-ist loodi aktsiaselts Juta. Olles üks aktsionäridest hakkas Kaido Lehtla vastloodud firmas tegelema oma meelisvaldkonna puidutööga. Temast sai puidutöökoja juhataja.
“Alustasime puidust pildiraamide ja postamentide valmistamisega. Varsti hakkasime tegema ka laudu ja toole.” Kaido Lehtla õppis usinasti juurde uusi oskusi. Enne kui aktsiaselts Juta hakkas katuseid ehitama, omandas ta teistelt ehitajatelt kogemusi ja koolitas siis välja töömehed.
Kui saunateenust pakuti
Kaido Lehtlal, kes aastast 1993 firma tegevjuht, on pajatada palju huvitavat firma mitmekülgsest tegevusest erinevatel aegadel. “Ostsime katlamaja koos linnasaunaga. Sellest oli tingitud kohustus viis aastat pakkuda saunateenust. Pensionäridel oli saunas linna toetusel viiekümneprotsendiline hinnasoodustus. Saunaliste nimekirjade alusel maksis linn vastava raha tagasi.
Esimeseks tulutoovamaks tööks firmale oli linnavalitsuse tellimusel puidust ja viilkatustega müügipaviljonide ehitamine Jõgeva turuplatsile. See võimaldas maksta võlad ja tekitas kindlustunde. Enamiku paviljonidest ostsid meilt välja kaupmehed. Paljudes nendest käib ost-müük tänaseni.”
Lehtla sõnul on osaühingus Juta & Kaido (sellist nime kannab firma 1997. aastast) maksimaalselt töötanud korraga 45 inimest. “Sel perioodil kuulusid firmale lisaks puidu- ja metallitöökodadele ka kauplused Uku ärid ja autoteenindus. Talvekuudel toodi autosid teenindusse harva. Hoone kütmine nõudis aga suuri kulusid. Teenitud rahast maksin esmajärjekorras palgad,” rääkis ettevõtja.
Tootmishoone valmis jõululaupäeval
Üheks oluliseks daatumiks firma käekäigus peab Kaido Lehtla 1998. aasta jõululaupäeva ehk 24. detsembrit, mil valmis uus tootmishoone. “Hoone teine järk valmis 2001 ja kolmas 2008 aastal. 2014 võimaldas viilhalli ostmine taas hakata tootmist laiendama,” lisas firmajuht.
Kaidole on kutsumuseks vanaaegsete hoonete renoveerimine. “Aidu külaplats ja lasteaed, Pisisaare koolimaja, Kõola koolimaja, hooned Paduvere talumuuseumis, Jõgeva linna koolimajad,” nimetas ta objekte, mis nii talle kui ka ehitusmeestele südamesse soojust ja silma rõõmu tõid.
“Mõned ehitusfirmad suhtuvad renoveerimistöödesse skeptiliselt. Mulle pakkuvad need aga igati pinget. Võimalus on rakendada loomingulisust ja panna proovile uued lahendused,” märkis mees.
Pühendumisega kohalikus poliitikas
Kohalikku poliitikasse tuli Lehtla läbi üheksakümnendate aastate esimesel poolel loodud Jõgeva ettevõtjate ühenduse, mille baasil moodustati valmisliit Oma Linn. Liidu sagedaseks kokkusaamispaigaks oli toonane osaühingu Juta & Kaido kontor, mis paiknes vagunelamus. Kodulinna elu valuküsimusi arutati seal mõnikordki hilisõhtuni ja ka öötundidel. Kaido oli nii tähelepanelikuks kuulajaks kui ka otsekoheseks sõna sekka ütlejaks.
Ettevõtjana on Kaido Lehtla kohtunud peaministrite Mart Siimanni ja Tiit Vähiga.
Motopall ja teised sportlikud kired
Veerand sajandit tagasi ja veel varemgi tehtud fotodel on Kaido Lehtla tumedapäine ja sageli ka vuntsidega. Nüüdseks seitsmekümnenda sünnipäeva künnisel on juukseid vähemaks jäänud ja halligi juurde tulnud. Sportlik vorm ja elustiil on aga püsinud. Noorematel meestel on vahel Kaidoga raskegi sammu pidada.
“Jõgevale elama asudes jätkasin siin tegelemist motopalliga, mille vastu oli huvi alguse saanud juba Püssis. Sel spordialal olin ka Eesti koondises, samuti ka teised Jõgeva mehed, kes kuulusid Püssi motoklubi meeskonda, mis ühtlasi oli Eesti koondise baasklubi.”
Koos meeskonnakaaslastega osales Lehtla kaheksa meeskonna motopalliturniiris Brestis ja NSVL esiliiga turniiril, millele eelnes kuu aja pikkune treeninglaager Gruusias.
“Sügaval nõukaajal 1980. aastal peeti üleliiduline motopalli turniir ka Jõgeval, mis jäi aga kahjuks viimaseks sellelaadseks võistluseks meie linnas,” ütles Lehtla.
Samuti on Lehtla hobiks olnud jäähoki, maadlus, jalgpall, tõstmine, motokross.
Vahetult enne Eesti krooni tulekut 1992. aastal pöördus vastalustanud ettevõtja Kaido Lehtla poole toetuse saamiseks Siimusti motokrosside toonane korraldaja Rein Kalamees. Kaidos avaldus suurest perest kaasa saadud abivalmidus. Tunnustuseks oli tänaseni kontoriseinu kaunistavad tänukirjad ja esimene dokumentaalne meelespidamine sponsorluse eest.
Juta & Kaido eestvedajana on Kaido Lehtla toetanud mitmeid spordialasid ja sportlasi: spordiklubi Jõgeva Tähe, neidude võrkpallivõistkonda Jõgeva Serv, raskejõustikuklubi Ramm, Eesti andekamat teivashüppajat Reena Kolli, Heiko Vääti, Sander Maasingut.
Tema algatusel korraldati aastaid Jõgeval Juta karikaturniiri jäähokis.
Oma elus on Kaido Lehtla kokku puutunud paljude inimestega. Paljud on sõprust ja usaldust õigustanud, mõned mitte. “Kõige tugevamat tuge olen aga tundnud oma perest. Uue põlvkonnana kasvavad peale lapselapsed.”
Kaido Lehtla elukäik
*Sündinud 1946. aasta 17. oktoobril Kiviõli linnas Ida-Virumaal
*Õppis Kiviõli I keskkoolis
*1965-1968 teenistus nõukogude armees
Töökohad
*1969-1973 töötas Tallinnas ja Ida-Virumaal
*1974-1988 Jõgeva KEK
*1988-1991 kooperatiiv Siiditrükk
*Alates 1991 kuni tänaseni osaühing Juta & Kaido
Ühiskondlik tegevus
*Valitud neljal korral Jõgeva linnavolikoguse
*1999-2002 Jõgeva linnavolikogu fraktsiooni Oma linn esimees
Tunnustused:
*Jõgeva KEK hõbemärk
*Foto Jõgeva rajooni autahvlil 1985. aastal
*Jõgeva linna aumärk
*Jõgeva linna vapimärk
*Jõgevamaa hõberist
*Erinevad aukirjad ja tänukirjad
Hobid
*Spordialad: maadlus, jäähoki, kergejõustik, motokross, motopall
*Puidust meenete ja kaunistuste meisterdamine
*Pere: abielus, kahe lapse isa, nelja lapselapse vanaisa
Sportlik ellusuhtumine ja avatud meel aitasid üles ehitada elujõulise firma
Sõber, ajakirjanik ja spordiloolane Tiit Lääne ütles, et puutus Kaido Lehtlaga esimest korda kokku 1985. aastal, kui kirjutas Jõgeva KEK-ist lugude sarja. “Kaido töötas siis plaatijana Kuremaa ujulas. Kohe esimene jutuajamine andis tunnistust südamlikust ja abivalmis inimesest, kes on omal alal tõeline tipptegija.
Kindalsti on sportlik ellusuhtumine ja avatud meel aidanud Kaidol ehitada 25 aastaga üles elujõulise firma, mis on Jõgeval tööd andnud paljudele inimestele. Ta on missioonitundega mees, kes ei jää käed rüpes kõrvalt vaatama, vaid püüab alati aidata. See väljendub ka tema positiivses suhtumises kultuuri- ja sporditegijatesse.”
JAAN LUKAS
