Kas olete kunagi mõelnud, et palgatööga teenitav raha on ikka tublisti väiksem, kui te tegelikult tahaksite saada, ja kaalunud võimalust ettevõtlusega lisatulu teenida? Kui olete mõelnud, et palk on näruselt väike, kuulute nende enam kui poolte eestimaalaste hulka, kes sama meelt on. Kui teil on aga peast läbi käinud võimalus ettevõtjaks hakata ja nõnda lisaraha teenida, võite ennast lugeda väga väikese inimrühma liikmeks – vaid neli protsenti Eesti inimestest on sama kaalunud. Kiire majanduskasvu aastatel oli ettevõtlusega alustamine Eesti elanike jaoks palju sagedamini üheks teenimisvõimaluseks, masu on meid aga ettevaatlikumaks ja alalhoidlikumaks muutnud. Ka on muutunud negatiivsemaks inimeste suhtumine ettevõtjatesse, kelles nähakse sageli, kuigi asjatult, palgatöötajate kulul elavaid inimesi, unustades, et ettevõtjad on samal ajal need, kes palgatöötajale tööd ja leiba pakuvad. Ka on Eestis levinud arvamus, et kord pankrotti läinud ettevõtja on ebaõnnestuja, kelle suhtes tuleb olla eriliselt ettevaatlik. Samal ajal on näiteks Ameerikas levinud vaatenurk, et ettevõtja, kel ükski äri pole ebaõnnestunud, on alles kogenematu.
Kogemus õpetab
Eks Eesti inimeste pelgus ettevõtluse suhtes on masu järel mõneti arusaadavgi. Siiski ei tasuks unustada, et ettevõtlusest on nii inimesel endal, kogukonnal kui ka meie riigil igal juhul rohkem võita kui kaotada. Ettevõtlik vaim aitab meid ka muudes eluvaldkondades peale rahateenimise. Masukogemus on meile ka üht-teist kasulikku õpetanud. Näiteks seda, et ettevõtlusega tasub alustada valdkonnas, mida juba eelnevalt piisavalt hästi tuntakse. Ja kindlasti ka seda, et ettevõtja ei saa oodata ratsa rikkaks saamist või loota, et mingis valdkonnas õnnestub igavesti hiigelsuurt kasumit lõigata. Nende õppetundide vaikivaks tunnistajaks on mitmed poolikud ehitised ja tööta jäänud ehitajad. Ehitustandritest saavad ehk pikapeale siiski majad, ent nii suurt hulka ehituses tegutsevaid inimesi kui aastail 2006-2007 ei vaja Eesti ilmselt enam kunagi.
Ettevõtja ei pea “Nokiat” leiutama
Eestis on juba palju aastaid räägitud meie nn Nokia-otsingutest ning kujunenud on vaatenurk, et kui juba ettevõtjaks hakkamist kaaluda, peab olemas olema originaalne äriidee ja maailmavallutuslik äriplaan. Väikeettevõtjana alustades pole vaja nii laia haaret – piisab pealehakkamisest ja mõnest oskusest või teadmisest, millest ka teistele kasu võiks olla. Näiteks sõidab Eestis ringi juuksuribuss, mis jõuab ka väiksematesse maakohtadesse, kust inimesed muidu mitmekümne kilomeetri kaugusele juuksurisse sõitma peaksid. Paljud noored naised on aga rakendanud tööle oma kokkamisoskused ning küpsetavad leiba ja muud maitsvat lisaks oma perele teistelegi. Paljud inimesed leidsid sel suvel tee Viru Keskuse katuseparklasse Tallinnas, kus tegutses Eesti esimene regulaarne vabaõhukino. Kuigi sedasorti äri aetakse esialgu ka palgatöö või vanemahüvitise kõrvalt, on see siiski esimene samm ettevõtjaks saamisel. Paljud, kelle äritegevus tasapisi hoo sisse saab, loobuvad palgatööst tasahaaval sootuks ja laiendavad äritegevust mitmetesse erinevatesse valdkondadesse, sest ettevõtmine kasvab tegijate usu ja innu najal koos teadmiste ja kogemustega.
Kas alustamine on keeruline?
Eesti riigis tavatsetakse uhkust tunda selle üle, et ettevõtlusega alustamine on tehtud lihtsaks – ettevõtte saab kiiresti ja vähese vaevaga interneti vahendusel registreerida. Ettevõtjale mõeldud teenused ja vajalik info alates firma loomisest ja rahastamisvõimalustest kuni tegevuse lõpetamiseni leiab aadressilt eesti.ee. Alates jaanuarist ei pea alustaval ettevõtjal enam olema ka seni nõutud 40 000 krooni suurust algkapitali. Nii langeb ära üks oluline takistus, mis seni paljudel oma äriga alustamise mõtte peast on viinud.
Niisiis on oma ettevõttega alustamiseks vaja internetiühendusega arvutit, ID-kaarti, äriplaani, kuidas kasulikku teadmist-oskust või toodet-teenust ka teistele pakkuma hakata. Sellest suures osas piisabki. Julgele pealehakkamisele lisaks tasub värskendada teadmisi tulude-kulude planeerimisest ning uurida maksunduse põhitõdesid – infoallikaid on internetis lõpmatult palju. Konkurentsis püsimiseks on vaja läbi mõelda müügikanalid ja turundustegevus.
Nõuandeid alustavale ettevõtjale leiab Ettevõtluse Arendamise Sihtaustuse kodulehelt eas.ee, kust saab alla laadida ka äriplaani põhja ning info toetuste ja laenuvõimaluste kohta. Lahendusi, mis lihtsustavad äriplaani koostamist, pakuvad arenduskeskkond iPlanner.net ja pankade kodulehed. Raamatupidamise kohta leiab praktilist lugemist raamatupidamis- ja maksuinfo portaalist rmp.ee.
Ettevõtja ei ole kindlasti külakurnaja ega geenius, vaid lihtsalt inimene, kes oskab ja tahab oma oskusi ja teadmisi raha teenima panna, samal ajal ka teistele vajalikku teenust osutades või toodet pakkudes. Oskusi ja teadmisi on meil kõigil, pealehakkamisest ja julgusest jääb täna paraku veidi puudu. Usun ja loodan, et lähemad aastad toovad muutuse mõtteviisi, et ettevõtja on keegi, kes teiste arvelt rikastub, ning lisavad julgust ise ettevõtlusega tegelema hakata.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskus
