Möödunud nädalal avaldatud andmed ettevõtlussektori esimese kvartali käibe ja aprilli tööstustoodangu ning jaemüügi kohta näitavad olukorda majanduses varasemast veidi paremana. Majanduskasvu hoogustumiseks peab positiivne trend aga jätkuma.
Eelmise aasta üks kõige murettekitavaim ilming Eesti majanduses oli ilma kahtluseta ettevõtete müügitulu kahanemine. Ettevõtlussektori käive vähenes aasta varasemaga võrreldes kõigis neljas kvartalis, mis aasta kokkuvõttes päädis 2,5protsendilise langusega. Et samal ajal kasvasid ettevõtete tööjõukulud ligi seitse protsenti, süvenes oht, et peagi on oodata nõrgemate ettevõtete pankrotistumist.
Avaldatud esmased andmed 2016. aasta esimese kvartali majandustulemuste kohta näitavad, et õnneks käibelangus lõppes. 2015. aasta sama ajaga võrreldes suurenes ettevõtete müügitulu 1,7 protsendi võrra. Peamiselt aitas tulud taas kasvule seada jae- ja hulgimüük, mille käive kasvas ligi seitse protsenti. Tähelepanuväärne on kasv hulgimüügis, mille käive oli varem vähenenud juba 2014. aasta algusest saadik. Töötleva tööstuse müügikäive I kvartalis aasta varasemaga võrreldes langes, kuid vaid 0,5 protsendi võrra. Seejuures põhjustas languse peamiselt üks tegevusala – elektroonikatööstus –, ilma milleta oleks tööstuse käive kahe protsendi võrra kasvanud.
Teistest olulistest sektoritest on langus jätkunud veonduse ja laonduse tegevusalal, mille käive esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 7,5 protsendi võrra kukkus. Põhiosas peegeldab see ligi 80 miljoni euro suurust käibelangust laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel. Et selle nimetuse alla on kuhjatud tegevusalasid tasulistest autoparklatest kuni lennujaama pidamiseni, siis on probleemi juureni jõudmine raskendatud. Üheks tõenäoliseks põhjuseks võib pidada pikalt kestnud kaubavoogude aeglustumist sadamates ja raudteel, mistõttu kannavad kahju ekspedeerimise, kaupade lastimise ja ajutise hoiustamisega seotud ettevõtted.
Suurtest sektoritest kahanes I kvartalis kuue protsendi võrra ka ehitusettevõtete müügitulu. Samas suurenes samal perioodil kolme protsendi võrra ehituse mahuindeks, mis valminud ehitiste koguväärtust püsihindades mõõdab. Kui vahel peitub vastassuunalise liikumise põhjus varude muutuses – kinnisvara on juba arvele võetud, kuid müümata, siis sel korral oli põhjuseks vähenenud alltöövõtt, mida ehituse mahuindeks ei kajasta. Ehitussektoris püsib nõudlus endiselt kõrge just hoonete, peamiselt elamu- ja äripindade järele, mida ehitati 2016. aasta I kvartalis 12 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Äsja avaldatud andmetel sai aprillis lõpu peaaegu aasta kestnud tööstustoodangu langus. Viimane kuu, kui tootmismaht tööstuses veel suurenes, oligi just eelmise aasta aprill. Sellele järgnes pikk mõõn, mida põhjustas elektroonika-, energia- ja keemiatoodete tunduvalt kahanenud tootootmine. Käesoleva aasta aprillis jõudis tööstustoodang aga aasta varasemaga võrreldes taas ühe protsendi võrra plussi, põhjuseks viie protsendi võrra suurem energiatootmine ja 1,5protsendiline kasv töötlevas tööstuses.
Tempokas palgakasv mõjub soodsalt jaekaubandusettevõtetele, kelle müügitulu suurenes aprillis eelmise aasta sama ajaga võrreldes püsivhindades kuus protsenti. Kasv kiirenes ka kuises võrdluses – märtsiga võrreldes kasvas müük sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel kaks protsenti. Kokku teenisid jaekaubandusettevõtted müügitulu 512,5 miljonit eurot. Seejuures kasvas müügitulu kõigil jaekaubanduse tegevusaladel.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
