Teatavasti läheb tänavune hiliskevad ajalukku kui eriti sääserohke ja see teema on tänuväärne jutuaine kidakeelses seltskonnaski, sest mingi värvikas näide on igaühel oma elust võtta. Ustest tuleb sisse-välja käia kiirusel, nagu oleks kuri kannul, ja akent, millel tihe võrk puudub, ei ole tõesti tark lahti teha, kui meele- ja unerahu armas.
Nii sai tehtud kergemeelne otsus ja tellitud Hansaposti kataloogist muu majapidamises vajaliku kribu-krabu kõrval ka üks sääsevõrk. Imeodav pealegi, sest mullu läks ühe akna turvaliseks muutmine maksma 180 krooni. Kataloog pakkus samasugust mugavate kinnitusribadega varustatud võrku kõigest 39 krooni eest. Eks väike kahtlus hinna ja kvaliteedi tasakaalu teemal ju tekkis, aga võitis kiusatus vajalik asi mugavalt ja odavalt soetada. Pakki ei tulnud kaua oodata, aga võrgust paraku kasu polnud, sest kiidetud kinnitusriba ehk takjakleeps püsis aknaraami küljes täpselt nii kaua, kui kleepimisjärg teise raaminurka jõudis…
Ja et võrku uut sorti akna külge juba liistude-naelte ega knopkade abil ei kinnita, jäigi rõõm kahe sääsekindla aknaga korterist, kust tuuleke kenasti läbi käib, vaid unistuseks. Nüüd tuleb kulgeda poest poodi lootuses hankida sobiva laiusega takjakleeps, et võrk nii kinnitatud saaks, et tüütult pinisevad vereimejad pisematki sissepääsupragu ei leiaks. Nutikast kinnitusvahendist on aga paraku defitsiitne kaup saanud — küllap on nüüdseks massiliselt teisigi sääsevihkajaid, kel sama mure.
Taas leidis praktikas kinnitust rahvatarkus, et kui sa rikas pole, ära odavat asja osta.
Pettunud sääsepelgur
Kirja autor on toimetusele teada
