Lapsepõlvest mäletavad paljud, et palavikus olemine tähendas ühtlasi pisut suuremat hoolitsust. Mõnikord jäi ema või isa koju ja keetis pärnaõieteed, öösiti valvasid vanemad unerahu.
Ammu on möödas aeg, mil haiglasse sattumine on tingimata ebameeldiv. Nõukogude Liidu ajal kasvanud inimeste sissekodeeritud hirm haiglate, arstide ja õdede ees on ehk mõistetavgi. Ennekõike sellepärast, et oli keeruline leida inimlikku hoolitsust. Kõledad haiglalõhnased koridorid, ranged õed ja arstid, kes tegelesid patsientidega nagu teinuks tükitööd.
Pikad ravijärjekorrad
Käes on uus aeg ja minevikus kuuldud jutud Soome headest haiglatest on Eestiski reaalsus. Iroonilisel kombel töötavad aga paljud eestlased nimelt Soome tervishoiusüsteemis.
Arstide, õdede ja teiste tervishoiutöötajate nappus on kaasa toonud ebanormaalselt pikad ravijärjekorrad. Töötatakse pideva ülekoormuse piiril. Töötingimused on mõnelgi puhul allapoole Euroopa normi. Kõik see tähendab, et löögi all on selles valdkonnas töötavate inimeste heaolu ja loomulikult tervishoiuteenuste kvaliteet.
Euroopa Liidu tööaja direktiivi kavandatavad muudatused panevad kehva olukorda paljud õed ja hooldusõed. Enim valmistab muret oht, et töökohas valves oldud aega enam tööaja sisse ei arvestata. Murettekitavat leidub muudatusettepanekutes aga veel. Täna kehtib reegel, et kahe töövahetuse vahele peab jääma vähemalt 12 tundi puhkeaega. Kavandatav muudatus aga sätestaks, et ületunnitööd kompenseeriv vaba aeg tuleb töötajale võimaldada „mõistliku aja jooksul“. Teisisõnu tähendaks see töötajate olukorra halvenemist, kuna liikmesriigid võivad mõistlikku aega tõlgendada nagu soovivad.
Vajame hoolitsust
Mainitud muudatused on hetkel siiski alles ettepanekud ja neid hakkame me Euroopa Parlamendis arutama. On vähetõenäoline, et taolised medtöötajatele halvad muudatused meie eurosaadikute hulgas poolehoidu leiaksid.
Mistahes põhjusel haiglasse sattudes peab meil olema kindlus usaldamaks kellegi teise hoolde enda heaolu. Teinekord lausa elu. Neil hetkedel, kus oleme väsinud ning nõrgad, vajame ennekõike rahulikku ja sooja hoolitsust. Tunnet, et kõik saab korda ja me oleme siin kaitstud.
Meie haiglates töötavate õdede ja hooldusõdede olukord on neil hetkedel määrava tähtsusega. Kas nende töötasu võimaldab elada nii, et ametist tulenevaid stressiohte on võimalik maandada? Kas need naised on peale eelmist vahetust saanud korralikult puhata?
Me vastame neile küsimustele eitavalt. Ärgem unustagem, et tervishoiusüsteemis töötavad inimesed, kelle kätes on meie ning meie lähedaste elud.
MARIANNE MIKKO, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
