Kuremaa lasteaed-algkooli lastel käis möödunud reedel, emakeelepäeva eel, külas lastekirjanik Kätlin Vainola, kes on nüüd ka ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Ta julgustas lapsi Heale Lapsele oma kirjatöid saatma ja innustas lugema: hästi kirjutada suudabki tema sõnul see, kes on enne palju lugenud.
Kätlin Vainola nimi on paljudele lastele hästi tuttav. Tema esimene lasteraamat „Ville“ ilmus 2006. aastal. Mitu tema kirjutatud raamatut nüüdseks trükivalgust näinud on, ei osanud kirjanik ise ka öelda.
„Üle kümne kindlasti,“ märkis ta. Kui uskuda Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel olevat infot, hakkab Vainola raamatute arv tegelikult juba kahekümnele lähenema. Päris mitu raamatut oli autor Kuremaale kaasa võtnud ja ta oskas neist nii köitvalt rääkida, et kindlasti otsib nii mõnigi Kuremaa laps need varsti raamatukogust üles.
Näiteks raamatus „Nähh Pariisis“ sõidab üks väike eesti poiss Daniel perega Pariisi ja kaotab seal kogemata oma kaisulooma, koerakese nimega Nähh. Kurvad on mõlemad, nii Daniel kui ka Nähh, aga viimane kohtub peatselt ühe saksa lapse kaotatud karu Bummiga ja koos satuvad nad igasugu seiklustesse.
„Ma olen ikka arvanud, et kaotsi läinud asjad võivad oma elu elama hakata ja seiklustesse sattuda. Näiteks metsa maha pillatud kinnas võib kohtuda hundiga ja päris põnev on mõelda, mis seiklus sellisest kohtumisest välja võib kasvada,“ ütles Kätlin Vainola.
Daniel ja Nähh tema sõnul Pariisis enam ei kohtunudki. Ent kuulajateö polnud vaja kurvastada: kirjanik näitas neile raamatu lõpust pilti, kus poiss ja tema kaisuloom taas koos on. Milliseid radu pidi Nähh Danielile Eestisse järele jõudis, tuleb uurida raamatust.
Julged Eesti tüdrukud
Kätlin Vainola on kirjutanud ka raamatuid, mis lastele teadmisi annavad. Üks selliseid on „Lood julgetest Eesti tüdrukutest“. Selles jutustab autor kolmekümnest tüdrukust või naisest, kellest igaüks on omal moel mõjutanud Eesti elu või inspireerinud siinseid inimesi.
„Kõik selle raamatu lood viivad otsapidi lapsepõlve – enne näitlejaks, presidendiks, olümpiavõitjaks või teadlaseks saamist on igaüks neist olnud ju laps,“ sõnas Kätlin Vainola. Neid lugusid lugedes saab väike lugeja aru, et temagi ees on kõik uksed lahti, kui jätkub ainult julgust ja tahtmist raskustega võidelda.
Lood julgetest tüdrukutest pani Kätlin Vainola kokku meedia ja teatmeteoste põhjal. Kõigiga ise kohtumiseks poleks olnud võimalustki, sest osa raamatus kirjeldatud isikutest, näiteks eesti juurtega maailmakuulus koloratuursopran Miliza Korjus on ammu meie hulgast lahkunud.
„Püüdsin lood siiski kirja panna nagu jutud või muinasjutud, mitte nagu teatmeteose artiklid, et lastel oleks neid huvitav lugeda,“ ütles kirjanik.
Päris mitmest Kätlin Vainola raamatust saavad lapsed teadmisi loodusest. Sellised on näiteks „Tiigielu aabits“, „Karuelu aabits“, „Metsaelu aabits“ ja „Meie pere kala-aabits“. Viimast trükiti 14 000 eksemplari ja selle said 2017. aasta jõulude ajal kingituseks Eesti lasteaedade viimase rühma lapsed.
„Seda raamatut oli mul endal väga huvitav kirjutada, sest sain kalade elust väga palju uut teada,“ tõdes Kätlin Vainola. Kuremaa lasteaed-algkooli õpetajad kinnitasid, et kasutavad seda raamatut tundides päris palju.
Suur vastutus
Tänavuse aasta algusest on Kätlin Vainola ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Ajakiri tähistab tänavu aprilli lõpus oma 25. sünnipäeva. Ajakirja asutajaks ja seniseks peatoimetajaks oli armastatud lastekirjanik Leelo Tungal, kes nüüd avaldas soovi kohalt lahkuda ja rohkem oma loomingule pühenduda.
„Sellise väljaande ülevõtmisega kaasneb suur vastutus: Leelo Tungla poolt veerand sajandi jooksul üles ehitatut tuleb ju hoolega hoida,“ ütles Kätlin Vainola.
Lühikese peatoimetajaks oleku aja jooksul on ta jõudnud käivitada mõned uued rubriigid, ent üldjoontes on ajakiri selline, nagu lapsed sellega juba harjunud. Ikka ilmuvad luuletused ja jutud, loodusest kõnelevad lood ja intervjuud. Märtsinumbris intervjueeritakse näiteks Kaspar Jancist, kelle raamatu põhjal on valminud nukufilm „Kapten Morten lollide laeval“ – Eesti kõige kallim nukufilm, mille tegemine võttis aega seitse aastat. Teadusrubriigis saab teada, kuidas taltsutada und, mustkunstihuvilised saavad selgeks ühe kaarditriki ja murekirjadele vastab doktor Jänes. Märtsinumbris annab ta näiteks nõu, kuidas käituda situatsioonis, kus sõber soovib, et sa teeksid midagi, mida sa tegelikult ei taha.
Kätlin Vainola julgustas Kuremaa lapsi Heale Lapsele oma kaastöid saatma. Oodatud on mitte ainult jutud ja luuletused, vaid ka intervjuud ja raamatuarvustused. Kes viimasega kätt proovida tahab, neile saadetakse ka raamat ja suunavad küsimused. Veel oodatakse lastelt nende lemmikmängude kirjeldusi. Neid võib Heale Lapsele saata 5. aprillini.
„Varsti läheb soojaks, seepärast võiksite pakkuda just neid mänge, mida õues mängida saab. Kirjutage mänguõpetus üles või joonistage pilt, mis seletab, kuidas mängu mängitakse. Kui hätta jääte, kutsuge ema-isa või õpetaja appi,“ ütles Kätlin Vainola.
Ka tema tegi kirjanduslikke katsetusi juba lapsena ning andis välja ka oma ajalehte. Alustatud luulekogust ei saanud, tõsi küll, asja, sest luuletekste kogunes vaid kaks.
„Aga kui kunagi tõsiselt kirjutama tahate hakata, on tähtis palju lugeda. Nii saate teada, mida maailmas juba varem kirjutatud on ja teie sõnavara muutub palju rikkamaks,“ lisas Vainola.
Eriti hoolega kuulas tema juttu Kuremaa lasteaed-algkooli tüdruk Tuuli Tooming, kes juba praegu jutukesi kirjutab ja ühe neist Kätlin Vainola palvel ka ette luges. Mine tea, võib-olla olime tunnistajaks tulevaste kolleegide kohtumisele.
RIINA MÄGI
