Möödunud nädalal mängiti Jõgeva valla kolmes paigas – Palamuse rahvamajas, Sadala rahvamajas ja Jõgeva kultuurikeskuses – tantsu- ja huumorietendust „See vallatu eestlane.” Publiku sooja vastuvõtu pälvinud näitemängu sisustasid folklooriseltsi Jõgevahe Pere naistantsurühm ning memmede ja vanaemade rühmad, naisrühm Meie Mari, Sadala naisrühm, Sadama meesrühm SaMaKas, naisrühm Sirtsulised ning Sadala Külade Teater. Etenduse lavastas ja naljalood kirjutas Valdi Reinas.
Näitemängu idee autorina oli kavalehele märgitud Jõgevahe Pere rajaja ja pikaajaline eestvedaja Airi Rütter.
Etenduse tantsuline osa algas popurriiga naiste tantsudest Sadala meesrühma SaMaKas esituses. Selle kollektiivi ja naisrühma Meie Mari juhendaja Virve Muser avaldas pärast Palamuse etendust arvamust, et rahvatantsijad said etteastega hästi hakkama.
„Näitemängu esitamine kolmes paigas andis kultuuritegijatele iga kord uue kogemuse Olustikust lähtudes tuli tantse veidi kohendada ja võib-olla mõnda nüanssi veidi rõhutada,” lisas ta.
„Kui kuulsime kavatsusest lavastada näitemäng „See vallatu eestlane”, oli esimene mõte, et sellega kaasneb väga ilus ja vaimukas emotsioon. Eestlastel jätkub ju huumorimeelt, nii meestel, naistel, tüdrukutel kui poistel,” ütles Palamuse naisrühma Sirtsulised juhendaja Sirje Kiis.
„Igal pool elati etendusele innukalt kaasa. Minu kogetud emotsioonide järgi oli kõige soojem vastuvõtt ehk Sadalas,” arvas naisrühma Meie Mari tantsija Malle Aia, kes on ka ühenduse juhatuse liige.
„Saime etenduses kaasa löömisest tõeliselt positiivse laengu. Tõin oma rühmale lugeda ka artikli, kus on kirjas, et muusika ja tants mõjuvad hästi tervisele. Tantsumustrite korrastamisele aitab väga palju kaasa ka matemaatika,” rääkis Jõgevahe Pere vanaemade rühma juhendaja Vivian Paaksi, kes on matemaatikaõpetaja.
Sadala Külade Teatri näitlejate esitatud sketšide tegelased olid joomalembesed külamehed, võimukas ema ja nohikust poeg ning tema pruudikandidaat, kombinaatori kalduvustega silmaarst, naised külapoe juures ja mitmed teised värvikad karakterid.
„Et dialoogid võimalikult humoorikalt kõlaksid, tuli leida tekstile sobiv karakter ja tüüp, lähtudes sellest, kuidas tegelane mõtleb, liigub ja välja näeb. Arvan, et kõige raskem oli mängida noort abielumeest ja esitada vahetekste, mis etendust seovad. Kõige huvitavam oli mängida joodikut. Samas on see ka paras pähkel, sest ma ise alkoholi ei tarvita,” jagas muljeid Sadala Külade Teatri näitleja Artur Aunap.
„Käisin koos Arturiga sageli Sadalas proovides kaasas. Lavastaja Valdi Reinas arvas, et kui ma juba seal olen, võiksin ka mõne osa võtta. See tundus algul küll hirmus, kuid toetavas seltskonnas kartus kadus,” ütles etenduses „See vallatu eestlane” oma debüütrollid teinud Stina Heinola.
„Näitemäng oli väga meeleolukas ja möödus kiiresti. Rahvas vajas väga sellist etteastet, kus on tantse ja nalja. Sketšid olid toredad ja vaheldusrikkad ja kogu kava oli üldse väga hästi kokku pandud. Mind üllatas Artur Aunap oma näitlejatalendiga. Kavas võis eestlase kindlasti ära tunda. Oluliseks tuleb pidada sedagi, et näitemäng oli publikule kättesaadav, kodu lähedal,” märkis Jõgeva kultuurikeskust külastanud lasteaiaõpetaja Ene Kund.
„Eestlased teeb vaimselt tugevaks rahvaks hea huumorimeel ning oskus ka enda üle naerda,” ütles heategevuse edendaja Eckard Klug.
„Pidades silmas „Vallatute eestlaste“ lavastamist ja sellesse tekstide kirjutamist ning varasemat loometööd, võiks Valdi Reinas olla järgmine Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat,” avaldas arvamust pealtvaataja Eha Jõgevalt.
JAAN LUKAS
