Jõgeva lasteaia Rohutirts õpetaja ja 2009. aasta Jõgevamaa parim lasteaiapedagoog Ester Sakrits on olnud sadadele poistele ja tüdrukutele lugemaõppimisel nõuandjaks ning abiliseks.
Tema sõnul peab lugemisoskuse omandamiseks ennekõike raamatute vastu huvi äratama, kusjuures algul on mõttekas ka lastele võimalikult palju raamatuid ette lugeda.
“Meie kiisul kriimud silmad…” on üks populaarsemaid vanu lastelaule, kus lugemaõpetamisest juttu, ja see pole oma aktuaalsust kaotanud ka tänavu, lugemisaastal. Kui sageli Teile need värsiread meelde tulevad?
Muidugi on luuletus mulle tuttav ja ma võin seda peast lugeda. Paljud lapsed on seda kuulnud oma vanavanematelt, kuid ka vanematelt noorematest põlvkondadest.
Niisiis võib luuletust lapsi lugema õpetavast kassist vist tõesti aegumatuks pidada. Kuidas hindate lasteaiapedagoogina ideed just kass lapsi lugema õpetama panna?
Vahet pole, kes lugemist õpetab, peaasi on lugemine lapse jaoks huvitavaks muuta. Kui kass seda suudab, miks ei võiks siis tema õpetajaks olla. Ka lasteaiaõpetaja ise võib kassikostüümi selga panna.
Arvestades tänapäeva pedagoogikat ja ennekõike Euroopa Liidu seadusi, tuleks aga kassil „tukast sugemine” unustada, sest muidu võivad nõudlikumad ja tundelisemad lapsevanemad kiisu lausa kohtusse kaevata. Must huumor, mis on aga tegelikult laste lugema õppimisel koos ajaga muutunud?
Eks see protsess ikka uueneb, sest tuleb ju juurde uusi raamatuid, õppemänge, mis lugemaõppimise lastele lihtsamaks teevad. Ma arvan, et need muutused on ikka paremuse suunas. Tegelikult polegi aga ekstra tarvis last lugema õpetada. Kui talle on pisikesest peast hästi palju raamatuid ette loetud, siis tal tekib ise soov lugeda ja ta hakkab küsima, mis täht see on jne. Nii hakkabki lugemine lausa iseenesest välja tulema. Kui kodudes pole aga lugemaõppimiseks eeldusi loodud, püüame seda teha lasteaias.
Mõeldes sellele, mis on selles valdkonnas aja jooksul kehvemaks läinud, peakski vist märkima lugemis- ja raamatuhuvi vähenemist kodudes. Mõistagi teeb see raskemaks ka lasteaiaõpetajate töö.
Kas pole aga ohtu, et kui lapsele pidevalt raamatut ette lugeda, harjub ta sellega sedavõrd ära, et ei soovigi ise lugema hakata?
Ettelugemisest on lapsel kindlasti hea meel, kuid see ärgitab teda ka ise lugema. Vahel ongi nii, et kui vanemal pole mahti lugeda, hakkab laps ka ise lugemist pusima, olles väga huvitatud, mis selles loos näiteks edasi sai. Võin seda kindlalt öelda, sest kõik minu kolm poega — Karl, Tanel ja Georg — on kõik nii ise lugema õppinud. Näiteks kui Tanel soovis ettelugemist, ütles Karl talle, et õpi ise lugema, siis saad teada, mis raamatus juhtub. Samuti on mõlemad vanemad vennad Georgi lugema innustanud, öeldes: “Sa oled nii suur juba, sinu vanuses lugesime meie juba ise.”
Praegu õpib Georg juba esimeses klassis ja küllap mõistab hästi lugeda?
Ta valdab lugemist, kuid tahab samas, et mõnda raamatut koos loeksime. Ema, isa, vanaema ja vanaisaga koos raamatu seltsis veedetud aeg loob lapsele ka turvatunde. Pealegi ei mõista veel lapsed kõikide raamatute sisu ja tahavad vanematelt küsida, mida see või teine asi tähendab.
Kas kõige enne peavad selged olema tähed ja siis algab lugemaõppimine või võib sellega korraga tegelda?
Kui lapsel on huvi lugemise vastu, hakkab ta küsima, mis täht on see või teine. Pärast tähtede meeldejätmist algab tasapisi ka sõnade kokkulugemine.
Missuguseid tähti on kõige raskem selgeks õppida?
Mõneti enam vaeva nõuab kaashäälikute ja nende tähtede lugemine, mille nimi ja hääldus on erinevad. Selliseks täheks on näiteks “j”. Nii ongi tarvis lapsele öelda, et see täht tuleb järgmise tähega kohe kokku hääldada ja siis saadki teada, mis sõnaga tegemist.
Kuidas reageerivad lasteaialapsed, kui õpetajad neile ütlevad, et nüüd hakkame lugema õppima?
Ega me nii ei ütlegi. Lugemaõppimine toimub igapäevase lasteaiaelu ja suuresti mängimise käigus. Mõned lapsed vajavad aga põhjalikumat tegelemist. Need on näiteks alles viie- või kuueaastaselt lasteaeda toodud lapsed, kelles enne seda pole keegi lugemishuvi äratanud.
Siis peavad lasteaiaõpetajad neile enne kooli üsna lühikese ajaga tähed selgeks tegema. Sel juhul pole kerge ei õppijal ega õpetajal, kuid vaatamata sellele tuleb last iga omandatud oskuse eest kiita ja tunnustada, mõjuda talle igati positiivselt.
Kui vanade poiste ja tüdrukute lugemaõpetamisega praegu tegelete?
Mul on viieaastaste laste rühm, kes lugema õppima veel ei pea, kuigi mõned lapsed juba loevad. Me mängime aga häälikumänge, kus saab teada, millised häälikud on eesti keeles ja kus me neid tavaliselt kuuleme, kas sõna alguses või keskel. Mängides püüame näidata tähti ka oma kehakeele abil. Igatahes lapsed on selles tegevuses väga leidlikud. Vahel visatakse lausa kasvõi pikali maha, et mõne tähe kuju matkida, ja kui tarvis, kutsutakse selleks ka sõber appi.
Kuivõrd on lasteaednikele lugemaõpetamiseks pedagoogilis-metoodilisi soovitusi antud?
Programmides on kirjas, mida teatud vanuses lapsed oskama peaksid. Seda, kuidas õpetada, pole aga keegi ette kirjutanud, kusjuures vastavad viisid tuleb õpetajatel ikka ise leida. Palju on abi täienduskursustest, kus palju kasulikku uut materjali saab.
Missuguseid raamatuid lastele lugema õppimiseks soovitate?
Niisuguste raamatute valik on piisavalt avar. Paljudes kodudes õpitakse praegugi lugemist Mõmmi aabitsa järgi. Paljud vanemad ütlevad, et Mõmmi aabitsa jutud on lastele juba nii meelde jäänud, et neid “vuristatakse” ette lausa peast, ilma tähti vaatamata. Päris hea raamat on ka Siili aabits ja selle juurde kuuluv töövihik Siili abi.
Mina näiteks aga ei toetu õpetamisel ühelegi konkreetsele raamatule. Läbinisti üks raamat pole mind kunagi rahuldanud, mistõttu võtan kilde siit ja sealt, otsin ikka erinevaid variante.
Millistel teemadel lapsed meelsamini loevad?
Lapsi köidab kindlasti see, kui on valminud raamat mõne populaarse multifilmi põhjal. Samuti on oluline, et esimesed loetud lood ei oleks pikad. Sellised paraja pikkusega on näiteks “Triinu ja Taavi lood”, mis räägivad lugemaõppijate eakaaslastest. Mõistagi on hea, kui lugu on õpetlik, see annab veel boonuse juurde.
Kas esimestes loetud lugudes on tähtis ka võitlus hea ja kurja vahel ja kurja karistadasaamine?
See on tähis, kuid lasteaias me väga hirmutava sisuga lugusid ei loegi. Selles suhtes sobivad lastele hästi loomamuinasjutud, kus paha saab ikka teenitud palga.
Kui lasteaiarühma tuleb külaline, kas ta võib lastega suheldes aru saada, missugused lapsed paremini lugeda oskavad?
<p />
Lühikese ajaga seda kindlasti ei märka, pikemal lasteaias viibimisel võib aga ehk aimata. Tavaliselt on lapsed, kes varakult lugemise ja raamatute vastu huvi tunnevad, intelligentsed ja emotsionaalsed ja oskavad vabalt suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega ning osalevad hästi ka jutustavates ja lavastuslikes tegevustes.
Kas lugemishuviline laps on ka jutukam?
Üks ei välista teist. Tubli lugeja võib olla ka rohkem endasse tõmbunud, kuid kui talt midagi küsida, vastab ta üldiselt arukalt ja oskab oma vastust ka põhjendada.
Kas lastele meeldib ette lugeda?
Seda teevad hea meelega mitmed lapsed. Näiteks oli ühel meie tüdrukul jõulude ajal kaasas raamat Pettsonist ja Findusest, mida ta teistele hoolega ette luges. Selleks oli tal võimalus lõunatunni eel, enne kui õpetaja lastele unejutte ette lugema hakkas.
Milles seisneb üldse unejutu fenomen?
Need jutud mõjuvad rahustavalt ja lapsed unustavad oma siblimise tekkide, linade ja patjadega ning keskenduvad kuulamisele. Ma arvan, et see on hea, kui lapsed saavad koondada oma mõtted teatud loole. Sageli teeme unejutust enne magama jäämist veel väikese kokkuvõtte, mille ma tihti lõpetan sõnadega, et kui sa silmad kinni paned, saad loost oma mõtteid edasi mõelda. See lisab põnevust ja kutsub vahel esile ka samal teemal unenägusid.
Kas tüdrukud ja poisid õpivad lugema ühesuguse eduga?
Mõnikord väidetakse, et tüdrukutel algab lugemishuvi varem. Toetudes oma pere kogemustele, võin aga öelda, et kõik mu kolm poissi lugesid juba viieaastaselt. Eks poisse tuleb ka rohkem viia raamatute juurde, tüdrukutel tekib lugemishuvi mõnevõrra loomulikumalt, kusjuures sageli soodustab seda ka raamatuillustratsioonide tähelepanelik vaatamine.
Kui tihti juhtub, et laps soovib küll lugeda, kuid tal pole piisavalt julgust, et teistele kõva häälega ette lugeda?
Kui koolis peavad lapsed kogu klassi ees ette lugema, siis lasteaias on see täiesti vabatahtlik. Kõva häälega lugemist soosime me aga küll, sest muidu me ei tea, kuidas laps lugeda oskab. Kõva häälega lugedes laps kuuleb ennast ning õpib nii ka paremini kirjutama.
Mida soovitate lapsevanematele, kes küll tahavad last lugema õpetada, kuid tunnevad, et see päris hästi ei õnnestu?
Kõige olulisem on ikka lapse enda huvi tekkimine. Lugemist nii õppida ei saa, et istume nüüd maha ja hakkame lugemist õppima. Kõige olulisem on lihtsalt raamatute ja lugemise vastu huvi äratada, mida saab tekitada just siis, kui lapsele ette lugeda ja rääkida näiteks nii: “Tule vaata, kui põnev raamat, tahad teada, mis siin kirjas on, mina küll tahaksin teada. Tahad, ma loen sulle.”
Ehk õpivad paljud tänapäeva lapsed lugemist mitte raamatutest, vaid arvutist?
Iseenesest pole selles ka midagi halba. Pealegi on arvutis mitmeid huvitavaid lugemismänge. Mõistagi ei tohi aga ainult arvutiga piirduda. Vaja on teha tutvust ka raamatuga, sest muidu võib raamatuhuvi hiljem väheseks jääda.
Kas innukamalt lugevatele lastele meeldib ka rohkem laulda?
Selle küsimuse üle peab pikemalt järele mõtlema. Eks laulutekstide õppimine tekitab huvi luuletuste vastu. Peab tõesti märkima, et paljud meie lasteaia viie- ja kuueaastased lapsed, kes hästi loevad, käivad ka Jõgeva muusikakoolis Ingrid Orgulase ja Jõgeva kultuurikeskuses Ülle Hanseni juhendamisel laulu õppimas.
Mida on lapsi lugema õpetavatel täiskasvanutel selles protsessis õppida?
Nad saavad juurde kogemuse, kuidas just nende laps lugema õppis, samuti häid emotsioone mitmetest raamatutest. Mõistagi on oluline ka koos veedetud aeg, milleks tänapäeval üha vähem ja vähem mahti jääb.
iii
JAAN LUKAS
