Tabivere harrastusteatri asutajaliikmest Esta Sokust on tänaseks saanud ka selle trupi lavastaja. Nii näitlejana kui lavastajana lööb naine kaasa ka Tabivere näitlemisnaiskonnas E.H.K.
Oma rollide ja lavastustega on Esta Sokk pälvinud rohkesti preemiaid nii Jõgevamaal kui kaugemal. Entusiastlik teatriharrastaja loodab, et tegus kultuurielu jätkub Tabiveres ka tulevikus.
Esta Soku näitemänguhuvi algas tema sünnilinnas Narvas. “Mu ema juured ulatuvad Setomaale, isal aga Mulgimaale. Tema oli aga sõjaväelane ja nii sai elukohaks Narva. Sealses 2. keskkoolis, mis oli eesti õppekeelega, hakkasin mängima näiteringis. “Robin Hoodis” kehastasin šerifi tütart, kes peategelasse armus. Samuti olid mul osad näidendis “Lindude ja loomade kohus” ja mitmetes pioneeridest jutustavates lugudes. Õpetajad ei pidanud mind tagant utsitama, sest olen maast madalast soovinud tantsida, laulda ja näidelda.”
Neiuna osales Esta ka Narvas asunud Vassili Gerassimovi nimelise kultuurimaja näiteringis. “Tõsiseid rahvustevahelisi konflikte ma Narva aastatest ei mäleta. Küll aga on meeles, et eesti koolide tüdrukud kandsid siniseid baretitaolisi mütse, mistõttu vene noored meid vahel fašistideks sõimasid,” tunnistas ta.
Nostalgilises vanas rahvamajas
Uueks elukohas valis Esta koos abikaasa Valdoga Tabivere. “Nostalgiliselt on meeles toonase, hiljem põlenud rahvamaja eriline lõhn ja hõng. Asutuse juhataja Pilvi Pindma, kes praegu on Valga Priimetsa kooli õpetaja, algatusel loodi näitering. Iseenesestmõistetavalt hakkasin trupis nimega Tabivere huviteater kaasa tegema. Esimesena mängisime 1996. aastal näidendit “Valimised mede moodu”, mille Oskar Lutsu jutustuse ainetel kirjutas Kulno Süvalepp. Lavastajaks oli teenekas vanemuislane Tõnis Lepp. Enne proove lasi Lepp meil lugeda luuletusi. Katsetas erinevates olukordades ja meeleoludes ja seejärel jagas osad.”
Esta Sokk iseloomustas Tõnis Leppa kui lavastajat, kes määrab täpselt kindlaks liikumised, käimised, emotsioonid. “Raivo Adlas, kelle juhendamisel Tabivere harrastusnäitlejad samuti mänginud, on selles suhtes vabamad käed andnud. Ago-Endrik Kerge mõjub aga tõelise maestrona, kellele alt üles vaadatakse. Tema lavastas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kilplaste” põhjal loodud “Per aspera ad astra”, mida mängiti 1998. Tallinnas, Raekoja platsil, III rahvusvahelisel tänavateatrite festivalil ning millega käidi 1999. esindamas Eestit Marokos ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil.”
Tabivere harrastusnäitlejatel sai teatrielu uuesti hoo sisse 2006. aastal, kui Tabiveres moodne rahvamaja avati ning juhatajaks sai Tiina Tegelmann. “Esimesena võtsime repertuaari August Kitzbergi jutustusest “Hennu veli” võetud jantliku kurbmängu “Armastus ja külmad varbad”, millega harrastusteatrite IX riigifestivalilt Tabiverre harrastusteatri eripreemia tõime.
Usaldab ikka lavastaja arvamust
Tänaseks on Esta Sokk harrastusnäitlejana mänginud kahekümne kolmes osas. “Vahel tunnen, et mõni osa mulle ei sobi. Kui lavastaja seda aga pakub, võtan rolli vastu, sest usaldan tema arvamust. Tunnen rõõmu ka kõrvalosadest. Need aitavad oluliselt kaasa tüki terviklikkusele. Nii et vahel on tore ka “palun lauda” öelda. Hea tulemuse tagab koostöö. Teksti meeldejäämine sõltub suuresti selle suupärasusest ja loogilisusest. Väga heaks teksti meeldejätjaks ma ennast ei pea,” lisas Esta Sokk.
Väga oluline on tema sõnul laval ka õlg-õla tunne, mida trupis jätkub küllalt. Esta nimetab näitlejad, kellega sai Tabiveres teatritegemist alustatud – Rein Annuk, Linda Amjärv, Ülo Nõlvak ja Anu Aunap.
Lavastajaks läbi kogemuste
Pärast seda kui Tõnis Lepp lavastajatööst loobus, soovisid teatritegijad näitlemist jätkata. Lavastamine sai uueks võimaluseks Esta Sokule. Esimesena tõi ta lavalaudadele Neda Neždana “See, kes avab ukse”. Loo tegevus toimub surnukuuris.
“Kui olin laps, tahtsin lavastajaks või filmirežissööriks saada. Spetsiaalselt ma seda valdkonda aga üheski koolis õppinud ei ole. Lavastajakogemused olen omandanud Tõnis Lepalt. Mulle meeldis kohal käia ka proovides, kui mul rolli polnud. Vahel lugesin ühel või teisel põhjusel puudunud näitleja teksti.
Harrastusteatri 20. juubeliks võtsime repertuaari Janno Puusepa spetsiaalselt meile kirjutatud näidendi “Proov”. Siis tuli Tõnis Lepp taaskord lavastajaks. Ise mängisin rahvamaja juhatajat.
Olukord näidendis on selline nagu harrastusnäitlejatel sageli enne esietendust: osad tahaksid veel harjutamist, kõik kostüümid pole valmis. Kui “Proovi” on näinud teised hobinäitlejad, on neil tekkinud tugev äratundmise tunne.”
Esta Soku sõnul hakkab Tabivere harrastusteater tasapisi saama uut hingamist. “Janno Puusepalt on tellitud juba uus näidend. Paralleelselt olen koos särava harrastusnäitlejanna Helgi Hermaniga ja näitlemishuvilise tütre Katrin Sokuga loonud oma trupi E.H.K.
Hiljuti valminud E.H.K kahenaisetüki “Kõikehõlmavalt” esietendus oli Kuhjavere külateatrite festivalil. Heli Herman pälvis parima naisosatäitja preemia. Mina olin tema lavapartneriks ja ühtlasi lavastajaks. Ega see kerge polnud. Tunnen end paremini, kui saan lavastades teiste mängule keskenduda.”
Esta märkis, et teda, Helgit ja Katrinit ühendab tugev teatritegemise huvi. “Tunneme end lausa haigena, kui vahepeal proove pole.”
Katrini näitlejadebüüt oli 1999 Ago-Endrik Kerge Elistvere loomapargis lavastatud vabaõhulavastuses “Saabastega kass”, nüüdseks on ta kaasa mänginud 14 näitemängus.
Helgi alustas Tabivere trupis rolliga 2008. aastal Hugo Raudsepa loomingu ainetel kirjutatud etenduses “Roosade prillidega Ameerika Kristus ja vedelvorstist viimne eurooplane Mikumärdil”. Nüüdseks on ta Tabiveres kaasa teinud tosinas etenduses.
Esta Soku lavastatud (mängib koos Helgi Hermani ja Katrin Sokuga kaasa) Aleksander Viteri näidendit “Jaam” on E.H. K. mänginud kahekümne kolmel korral. Kõige põnevamaks mängupaigaks oli endine Sonda raudteejaam.
“Möödunud aastal etendasime Ida-Tallinna keskhaiglas peetud meditsiinisündmusel vähihaigete monoloogidest koosneva näidendi. Sel sügisel läheme sama kliiniku kutsel mängima 19. oktoobril peetavale sotsiaalhoolduse alasele foorumile. Teemakohane on ka meie etteaste.”
Tulevik teeb ärevaks
Esta Sokk muretseb ka tuleviku pärast, kui haldusreform Tabivere kandi Tartu vallaga sundliidab.
“Mõneti teeb meie kodukandi edaspidine käekäik ärevaks. Pole päris selge, kuidas rahvamaja tulevikus tööle hakkab. Teatritegemine peab aga Tabiveresse jääma igal juhul,” toonitas näitlemisfänn.
Esta Sokk ütles ka oma elumoto, mis laenatud inglise kirjanik George Eliotilt: “Kui te ei saa olla täht taevas, püüdke olla vähemalt lambike kodus.”
Esta Soku elukäik
* Sündis 1958. aastal Narvas
* Õppis Narva 2. keskkoolis
* Töötanud Kreenholmi manufaktuuris, Narva raamatkaupluses.
Töökohad Tabiveres, kus elanud 1986. aastast ‒ Saadjärve kolhoosi laohoidja-kartoteegipidaja, müüja ja juhataja Tabivere kauplustes
* Alates 1996 harrastusnäitleja Tabivere rahvamajas
* Alates 2013 Tabivere harrastusteatri lavastaja
* Trupi E.H.K liige ja eestvedaja
* Abikaasa Valdo, poeg Tõnis on bussijuht, Madis politseinik, Meelis töötab puidufirmas, tütar Katrin on harrastusnäitleja.
* Harrastusteatrite IX riigifestivalil parim kõrvalosa Kitzbergi jutustuse “Hennu veli” järgi valminud jantlikus lavaloos “Armastus ja külmad varbad” (2006)
* Näitlejapreemia VIII külateatrite festivalil osa eest Jüri Tuuliku “Ameerika mäed” (2008)
* Jõgevamaa parim lavastaja Mustvees peetud Jõgeva- ja Tartumaa harrastusteatrite festivalil MustKunst (2015)
* Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi tunnustuspreemia aktiivse tegevuse eest Tabivere harrastusteatris (2016).
JAAN LUKAS
