Teele Soopalu:
Kohalik ajaleht on ka üks kultuurilisi väärtusi. Kaugemale vaadates saab ajalehtedest mingi aja möödudes ka väärtuslik ajalooallikas. Ajaleht annab võimaluse osaleda kodanikel linna või üldiselt maakonna elus.
Teades, et me elame demokraatlikus riigis ja meil kehtib sõnavabadus, on võimalus ajalehtedes arvamust avaldada oluline.
Minu jaoks on ajaleht ajaviide ja ma loen seda, kui see on informeeriv ja huvitav. Kohalik ajaleht ei paku tihtipeale mulle neid teemasid või probleeme, mis minu jaoks olulised on. Häirivaks muutub see, et väikeses kohas kiputakse tihtipeale esile tõstma ühte isikut. Loomulikult ei kahtle ma selle isiku tähtsuses, aga kui ma näen ajalehes korduvalt figureerivaid ühtesid ja samu isikuid, tekitab see minus vastakaid tundeid. See loob minu jaoks pildi, nagu ei olekski meie maakonnas või linnas muid inimesi, kes linnaelu arengule või osalusele suure panuse annavad. Ajaleht muutub igavaks, sest ma leian, et maakonna väiksuse kohta on siiski meil palju teisigi kodanikke, keda esile tuua. Isikukultuse puhul kaotab kohalik ajaleht minu jaoks mõtte.
Keio Karu:
Minu peres ei tellita Vooremaad, aga sellepärast ei jää ta mul lugemata. Vanaemal käib Vooremaa ja Maaleht ning sealt saan ma kogu vajaliku info, mida mul vaja teada on. Ja kui sellest puudu jääb, siis loen loomulikult internetist Postimeest. Mind huvitavad peamiselt lood spordist või siis Eestimaal toimunud suurtest liiklusõnnetustest. Äkki saab Vooremaa lisada näiteks teisipäeviti lisalehe üle-eestilistest suurematest juhtumitest. Siis poleks mulle Postimeest tarviski.
Kõik lehed võiksid olla interneti vahendusel kättesaadavad ja seda on nad ka enamasti on. Vanemad inimesed, kellel ei ole internetti või kes ei oska seda kasutada, saavad lehti lugeda paberkandjalt. Sellepärast ongi lehed ka paberkandjal ja see on ikka traditsiooniline. Minu arust peaksid lehed jäämagi paberile. Kui paberlehed kaoksid, siis oleks see esiteks ajalehtede ilmumise traditsioonide rikkumine ja teiseks ei saaks enam lehti lugeda tugitoolis, söögilaua ääres või voodis enne magamajäämist. Kaoks kogu lugemise mõnu.
Kati Rohtla:
Olen koolilehe toimetamisega saanud ka positiivset tagasisidet. Olin just mustas masenduses, sest tundsin, et leht oli läbi kukkunud. Istusin nukralt pingile. Minu kõrval võttis istet abiturient, kellel oli koolileht käes. Ta luges seda karmil pilgul. Ühel hetkel küsis ta, kuidas ma seda teha jaksan. Ma ei mõistnud kohe, millest jutt on. Ta selgitas, et leht olevat kõige õigem koolileht üldse ja et nii peabki üks toimetaja oma tööd tegema. Pärast tema sõnu polnud mu mustast masendusest jälgegi ja motivatsioon järgmise lehe tegemiseks oli jälle südames.
Liivar Lepp:
Kindlasti loen ma ka selliseid artikleid, mis puudutavad mulle tuttavaid inimesi. Näiteks oli Vooremaas juttu meie kooli direktorist Jüri Toidust ning selle aasta kevadel käivitatud mootorrattalubade taotlemisest. Esimeste koolituse saanute seas oli ka meie linnapea Kalmer Lain. Selles artiklis meeldis mulle väga ajakirjaniku huumorisoon. Ta oli kirjutanud ka direktori ja linnapea vahelisest kihlveost. Nimelt pidi Jüri Toit kasvatama habet seni, kuni Lain load kätte saab. Just sellised naljakad seigad teevadki ajalehe huvitavamaks.
Sten Lillemägi:
Inimesi huvitavad lähiuudised, mida vahendavad enamasti kohalikud ajalehed.
Olen kuulnud küll ka arvamust, et kui üleriigilistes lehtedes uudist ei ilmu, siis pole see midagi väärt. Mina nii ei arva. Pigem võib häid artikleid leida piirkonnaajalehest, kus ei aeta taga suuri müüginumbreid, vaid edastatakse paikkonnale olulist teavet.
Kohalikku ajalehte on vaja, et iga elanik saaks soovi korral kursis olla oma maakonna elu ja uudistega. Uudis, mis väikekoha elanikke köidab, ei saa olla sageli suur ja tähtis üleriigilise meedia tarbeks, mis ongi loomulik, kui neil ei ole konkreetse paigaga seost.
Kristiina Feldmann:
Kohaliku ajalehe üheks liikumapanevaks mehhanismiks on kohalike elanike soov lugeda oma uudiseid. Ilma lugejateta pole ka lehte. Ajalehe eduka toimimise aluseks on ettevõtlikud inimesed, kes korraldavad mitmesuguseid üritusi. Muidugi ei saa unustada ka ajakirjanikke ja toimetust, kes vastutavad lehe väljaandmise eest. Oma osa on kõigil. Siiski ei oleks ilma aktiivsete inimeste või ettevõtjateta ajalehel midagi kajastada. Kohalik ajaleht sümboliseerib kogukonna elujõulisust.
Laura Kivijärv:
Et kohalik leht vahendab meile uudiseid meist endist ja meie tegemistest, tunneme, et me kõik oleme selle valla ja riigi kodanikud, kel on sõnaõigus ja võimalus midagi muuta, oleme täisväärtuslikud inimesed.
Marju Perova:
Kunagi tulevikus on leht tunnistuseks antud koha tegevusest ja elust. See säilib kirjaliku ajalooallikana ning hea oleks näidata ka oma lastele ja lastelastele, milline oli aeg siis.
Tanika Ojasild:
Kodukoha sündmustega kursis olemiseks loen kohalikku ajalehte. Kuigi elan väikeses linnas, ei jõua vajalikku infot alati õhust ja jutust haarata. Seetõttu arvan, et kohalikku ajalehte on vaja maakonna elu edendamiseks.
Marko Manglus:
Lisaks antakse Vooremaas inimestele võimalus avaldada oma arvamusi, korraldades küsitlusi, intervjueerides suvalisi vastutulijaid. See rubriik ongi minu lemmik. Mulle meeldib teada saada, kuidas inimesed mitmesuguseid probleeme tõlgendavad. Tore on ka nende fotosid vaadata.
Positiivsena mõjub seegi, et kohalikus lehes on artiklid põhjalikumad, mitte nii pealiskaudsed kui Postimehes või Õhtulehes. Kui suurtes ajalehtedes on domineerivaks pooleks suured värvilised pildid ning pildiallkirjad, mis seletavad uudise võimalikult kiiresti ja konkreetselt ära, siis väiksemad lehed on panustanud pigem sisule, milles ei tohiks miski mõistmata jääda. Tavaliselt on vanematele inimestele tarvis kõik üksipulgi lahti seletada.
Kätlyn Liblik:
Aeg-ajalt ilmub Vooremaa vahel linna või valdade lehti. Sealt saab veelgi täpsemalt infot kohalikes volikogudes vastu võetud otsuste, eluolu ja sündmuste kohta. Mind see eriti ei huvita, küll aga minu vanemaid. Kui elanikud on elu-oluga kursis, siis on vähem kuulujutte ja rohkem kindlustunnet.
Mina isiklikult ei ole Vooremaa paberväljaande järjepidev lugeja, eelistan kohalike uudistega kursis olla interneti vahendusel. Minu arvamus on aga lõplik, et kohalik ajaleht peab kindlasti edasi ka paberkandjal ilmuma, muidu poleks kõigil lugeda soovijail mingit teavet, mis meie ümber toimub.
Kristiina Bamberg:
Meie peres käib üks leht kõigi pereliikmete kätest läbi, seda loevad kõik. Järelikult on see vajalik ja kasulik. Kust veel saaksid uudiseid, arvamuslugusid ja muud vajalikku infot pensionärid ja teised paiksemad inimesed, kui puuduks oma ajaleht? Postimehes ega Päevalehes väikeasulate probleeme eriti ei kajastata.
Kerli Kasar: Vooremaa võiks teha koostööd meie maakonna koolidega. Minu arvates võiks paar noort gümnaasiumiealist õpilast pidevalt Vooremaasse artikleid kirjutada, sest nemad oskaksid väga hästi välja tuua just need sündmused koolis, mis olulisemad, ja kajastada neid eakohases stiilis. Paari lehe vahel kuus võiks eraldi noortelisa olla küll. Heli Malm: Laupäevases lehes võiks olla näiteks väike naljanurk mudilastelt kuuldud naljade või naljakate ütlemistega. See muudaks nädalavahetuse väljaande rõõmsamaks ja pisut humoorikamaks tõsiste igapäevateemade kõrval. Hedvig Vaht: Kohalik väljaanne peaks siiski jääma truuks kohalikele sündmustele ja mitte nii väga kajastama teiste piirkondade sündmusi, kuigi ka koostöö on oluline. Aiti Valk: Arvan, et suurimaks ohuks kohalikule lehele ongi internet. Piisab vaid paarist klõpsust ja kõik uudised ongi kättesaadavad. See tuleb tegelikult isegi kasuks, sest neti-Vooremaad teeb sama toimetus, lõpuks maksustatakse ka e-ajalehed ja raha hakkab siis voolama. Anita Räpp: Mulle tundub, et üha enam on noori, kes on aktiivsed ja suudavad midagi ära teha. Ajaleht on parim võimalus sellistest noortest inimestest teistelegi teada anda. Kui näiteks vanaema kohalikus ajalehes oma lapselapse kohta kirjutatud artiklit loeb, võib ta uhkust tunda! Janeli Vipper: Ehk võiks lugemisoskus ja teksti mõistmise harjutaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid? Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõna lahendamine. Kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata.
