Esmaspäeval, 20. oktoobril algavad traditsioonilised üleriigilised raamatukogupäevad, mille motoks tänavu on “Loeb, mida loed”. Sellest, mis Jõgevamaal raamatukogupäevade ajal toimub ning missuguste probleemide ees rahvaraamatukogud tuleval aastal seisavad, kõnelesime Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktori Rutt Rimmeliga.
Kus tänavused raamatukogupäevad avatakse?
Raamatukogupäevade pidulik avaüritus on seekord Tartumaal Rannus. Seal toimub ka tavapärane kirjanduslik mälumäng, milles meie maakonna esindusel on alati väga hästi läinud: enamasti oleme olnud esimesed või teised, harva ka kolmandad. Seekord esindavad meid Ene Karu keskraamatukogust, Ene Sööt Jõgeva Linnaraamatukogust ja Maris Paas Vaimastvere raamatukogust.
Raamatukogupäevade esimene päev on kuulutatud traditsiooniliselt ettelugemispäevaks.
Jah, ettelugemispäeva korraldavad lasteaialastele ja kõige noorematele koolilastele enamik maakonna kolmekümnest raamatukogust. Et lastekirjanikul ja luuletajal Ellen Niidul oli tänavu auväärne 80. sünnipäev, on raamatukogutöötajatel soovitatud seekord mudilastele ette lugeda just tema raamatuid, ent kohustuslik see pole.
Kas kohtumisõhtud kirjanikega on endiselt moes?
Ikka. Ja raamatukogupäevade ajal korraldatakse neid eriti rohkesti. Näiteks meil keskraamatukogus toimub 23. oktoobril veini, viinamarjade ja muusikaga salongiõhtu “Inimese tegemine Henn-Kaarel Hellati mälupeeglis”. Põltsamaalasest kirjanik räägib oma meenutustesarja “Inimese tegemine” viiendast raamatust “Templis ja tavernis”, katkendeid samast raamatust loeb näitleja Andres Ots.
Lustiverre ja Aitu tuleb 29. oktoobril külla kirjanik Ilmar Särg, Mustveesse 22. oktoobril raamatu “Isevärki Peipsiveer” kunstnik ja kaasautor Pavel Varunin Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingust, Palale 21. oktoobril kirjanik Siiri Laidla. Kuigi 5. novembriks on raamatukogupäevad ametlikult lõppenud, tuleb ka kirjandusteadlane ja elulugude uurija Rutt Hinrikus nimetatud päeval Palale külla ikkagi raamatukogupäevade raames ja räägib huvitaval teemal “Kellele kuuluvad mälestused?”. Huvitavaid kohtumisõhtuid on raamatukogudes veelgi. Kõige rohkem aga korraldatakse raamatukogupäevade ajal mitmesuguseid näitusi.
Kas ka tänavu võib raamatukogupäevade ajal raamatukogude laenutuslettide taga prominente näha?
Jah. Kui möödunud aastal, mil tuntud inimesi esimest korda laenutajatööd tegema kutsuti, liitusid ettevõtmisega veel vähesed Jõgevamaa raamatukogud, siis tänavu löövad kaasa enam kui pooled. Tõsi, meil on avaliku elu tegelastest asenduslaenutajad lettide taga mitte 22. oktoobril, nagu mujal Eestis, vaid päev hiljem, sest 22. oktoobril on meil seminar. Keskraamatukogus saab tuleval neljapäeval raamatuid laenutada näiteks Põltsamaa Ametikooli direktorilt Viive Kibenalt, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktorilt Aimar Arulalt ja õppealajuhatajalt Riina Valdmetsalt, Swedbanki Jõgeva ja Põltsamaa kontori juhatajalt Andre Arulalt, ASi Merit Tarkvara direktorilt Andres Kerdilt, OÜ Karmilles juhatajalt Imbi Kaasikult ja Carl Schmidti Maja perenaiselt Ülle Saksniidult.
Tänu kõnealusele ettevõtmisele saavad inimesed, kellel on sõnaõigus teatud otsuste tegemisel ja mõnikord ka rahakotiraudade avamisel, aimu raamatukogu köögipoolest ning mõistavad ehk sedagi, mis kasu neil, tööga üldjuhul väga hõivatud inimestel, raamatukogust võiks olla. Samas on raamatukogutöötajaid alati võrreldud sotsiaaltöötajatega, sest nii ühtedele kui ka teistele käiakse oma muresid kurtmas. Ehk saavad siis ka “asenduslaenutajad” sotsiaaltöötaja rolli proovida: raamatukokku on tihti tõesti lihtsam tulla kui vallamajja või mõnda muusse ametiasutusse, sest psühholoogiline barjäär on väiksem.
Kui kaua raamatukogupäevad kestavad?
30. oktoobrini. Sel päeval Viljandis toimuval traditsioonilisel maaraamatuhoidjate päeval kuulutatakse välja maakondade parimad maaraamatukoguhoidjad. Jõgevamaalt pälvib tänavu tunnustuse Raja raamatukogu juhataja Liidia Krehova.
Kas majanduslangus on hakanud juba ka raamatukogusid mõjutama?
Tuleval aastal hakkab. Kui tänavuse aasta alguses koostasime vastava töörühmaga rahvaraamatukogude arengukava aastani 2012, siis nägime seal ette, et riigi poolt raamatukogudele teavikute soetamiseks ette nähtud raha suureneb iga aastaga. Paraku on nüüd juba kõrgemalt poolt alla öeldud, et tuleval aastal jääb see raha hoopis 24,6 protsendi võrra väiksemaks. Kui arvestada, et ka raamatutele kehtestatud käibemaks tõuseb tuleval aastal ilmselt viielt protsendilt üheksale, tähendab see üsna suurt tagasilööki, eriti väikestele maaraamatukogudele. Kui suuremates raamatukogudes saab veel soetatavate eksemplaride arvu vähendada, siis väikestesse raamatukogudesse enamikku trükiseid ainult üks eksemplar ostetaksegi, mis tähendab, et osta saab vähem nimetusi. Aga karme valikuid tuli raamatute soetamisel teha ju seninigi!
Meie keskraamatukogu on samuti üsna omapärases olukorras. Teavikute soetamise raha eraldab riik nimelt elanike arvu pealt, neid on aga Põltsamaal üsna vähe – alla 5000 . Samas näitab lugejate arv – umbes 3000 – seda, et meie klientuuri hulka kuulub ka väga palju Põltsamaa ümbruse inimesi. Kui rahaeraldus sõltuks mitte elanike arvust, vaid lugejate hõlvest, siis oleksime palju paremas olukorras. Päris kahju, et rikaste kultuuritraditsioonidega piirkonna lugemishimuline rahvas sellise rahajaotusprintsiibi pärast kannatama peab. Paraku ei jõua inimesed majandusliku kitsikuse aastatel ka koju enam kuigi palju raamatuid soetada. Seda enam tahaksid nad ju raamatukogus lugemas-laenutamas käia!
Lisaks teavikute ostmise rahale jäävad tuleval aastal väiksemaks ka raamatukogutöötajate palganumbrid – juhul, kui omavalitsus seda osa, mis riik vähemaks võtab, omalt poolt ei kompenseeri.
Kas siis jooksevad raamatukogud töötajatest tühjaks?
Ei usu. Raamatukogutöötajad on oma ametile üsna truud, aga kindlasti mitte sellepärast, et raamatukogu oleks selline mõnus soe koht, kus suurema osa ajast rahulikult raamatut lugeda saab. Kes seda arvab, on väga valel teel! Pigem on nii, et raamatukogutöötajad, kes tõepoolest raamatuid armastavad, on tänu neile omandanud hingehariduse ning teevad oma töödki hingega, südamest ja tasule mõtlemata. Või vähemasti ei mõtle nad sellele esimeses järjekorras.
RIINA MÄGI
