Põltsamaa vallas Eskus elavad Gedtlin Tõniste ja Lenard Moroz on võtnud nõuks sealset külaelu vedama ning Esku külaseltsis aktiivselt kaasa lööma hakata.
Ehkki maapiirkondade elanike arv on pidevas langustrendis, leidub mitmel pool maal õnneks veel tööealisi, ja mis veelgi meeldivam – noori inimesi, kes maaelule truuks on jäänud.
Lenard Morozi sõnul pole tema kuigi pikalt Eskust eemal olnud, sest on seal sündinud ja üles kasvanud ning kuus aastat Esku algkoolis õppinud. Tema õpingud jätkusid Põltsamaa ühisgümnaasiumis ning seejärel mereakadeemias, kust sai tüürimehe kutse. Merega on tema töö seotud tänaseni.
Meremees võib ka merest eemal elada
Lenard usub, et pääseb praeguse Tallinna-Helsingi liini asemel edaspidi pikematele merereisidele. Tema sõbrad pidid imestama, et miks peaks meremees merest nii kaugel elama. Lenard ütleb aga, et tema töörütmi juures ei ole vahet, kui kaugel kodu merest asub. Tööl tuleb tal olla kaks nädalat järjest, millele järgneb kahenädalane puhkus.
Mitmed tema kursusekaaslased on ka pool aastat järjest kodunt eemal olnud. Lenardi sõnul sobib kodunt pikalt eemal olemine rohkem nendele meestele, kellel veel peret ei ole. Vahel on ta mõelnud, et jätaks meremehe elu sinnapaika, ent siis jõudnud järeldusele, et nii oleks kahju merekoolis õpingutele pühendatud viiest aastast.
Jäi praktikal olles Konesko juhtidele silma
Gedtlin Tõniste elas väikese tüdrukuna Eskus ja käis seal ka lasteaias. Algkooli ajal tuli tal mõned aastad Jõgeval elada, kus pere terviseprobleemidega vanaisa abistas. Pärast Eskusse tagasi pöördumist jätkas ta õpinguid Esku algkoolis ning lõpetas seejärel Põltsamaal põhikooli. Gedtlin õppis Pärnus laomajandust, kuid neli päeva pärast selle eriala kutsetunnistuse omandamist sündis tal poeg ja mõneks aastaks tuli koju jääda. Tööpakkumine tehti talle Põltsamaal asuvast Konesko metallitehasest, kus Gedtlin oli praktikal olnud ja juhtkonnale hakkaja noorena silma jäänud.
Gedtlin ei ole aga Koneskos üldse mitte sekretär-asjaajaja, nagu tema kauni välimuse põhjal võiks eeldada, vaid hoopis CNC pingi operaatorina.
Nüüdseks on tal lisaks pojale ka tütar ja kui miski teda praeguse ameti juures häirib, siis öised vahetused, mida vahel ette tuleb. Samal CNC pingil töötab ka Gedtlini ema, kellega nad teineteist välja vahetavad. Nii on tegelikult hea ka lapsehoidmist korraldada, aga praegu on selleks appi tulnud ka vanaema. Samas on Koneskos väga vastutulelikud tööandjad. Kui Gedtlinil on tarvis lasteaeda mõnele üritusele minna, siis seda talle ka võimaldatakse.
Gedtlin on väga rahul ka elukaaslase Lenardi praeguse töögraafikuga. Kui tööpäev lõpeb kella viiest, ei jõua õhtusel ajal kodus enam suurt midagi ära teha, kahe nädala jooksul jõuab aga väga palju perega koos olla, tööd teha ja meeltki lahutada.
Noored on valmis külaelus kaasa rääkima
Lenardi sõnul on nad tegelikult juba pikka aega Esku külaelus aktiivselt kaasa löönud. Noored on nii mõneltki küla ühisürituselt naastes mõelnud, et üht või teist asja oleks saanud teisiti korraldada või midagi sinna lisada. Nad on arvamusel, et aktiivsemalt külaelus kaasa lüües saavad nad seal ka oma mõtteid ellu viima hakata.
Lenardil on organiseerimiskogemus olemas juba ajast, kui ta Esku koolis õppis ja seal diskosid korraldas. Seda jätkas ta ka Põltsamaa ühisgümnaasiumis õppides ja lõi jõudumööda kaasa ka Esku külaseltsi tegemistes. Sportlik noormees on Eskus korraldanud rammumehe võistlusi. Viimati toimus see ülemöödunud aasta jaaniõhtul, kui ta laenas võistluse läbiviimiseks vahendeid Põltsamaa valla spordijuhilt Väino Treimanilt.
Gedtlini sõnul korraldatakse jaanipidudel enamasti lihtsamaid sportlikke jõukatsumisi, kuid nemad otsustasid seal muude rahvalike võistluste seas ka jõutõstmise läbi viia. Sellest võistlusest võtsid jaanipeole tulnud inimesed väga aktiivselt osa, kusjuures osalesid ka naised.
Gedtlini sõnul oleksid nad tahtnud juba varem aktiivsemalt Esku külaelu korraldamisse sekkuda, ent pere sai vahepeal ühe liikme võrra suuremaks, neil tuli endile oma kodu leida ja külaelu korraldamiseks ei jäänud aega.
Nüüdseks on nad aga võtnud ühendust Esku külaseltsi esimehe Hille Uusiga ja end seltsi liikmena kirja pannud. Hille Uus kutsus noori novembris Lustiveres toimunud koostööprojektide arutelule. Projektide koostamine on nende jaoks alles tundmatu maailm ja selles osas ootavad nad abi koolitatud ning kogenud inimestelt.
Unistavad kodumajast niitude roheluses
Eelkõige loodavadki noored saada raha tervist edendavale tegevusele. Lenardil on Eskus veedetud lapsepõlvest meelde jäänud tollane lasterohkus, kui poisid staadionil tihti jalgpalli mängisid. Nüüd on lapsi vähe ja staadion seisab peaaegu kasutuseta. Samas ei pea noor mees normaalseks, kui maalaps jalgpalli mängimiseks linna peab sõitma.
Gedtlinile on meediast kõrvu jäänud, et tänapäeva noorte meeste tervis on käest ära. Nad tahavad pakkuda noortele võimalust tervislikult ja sportlikult elada.
Lenardi ja Gedtlini sõnul on praegu kasvamas trend, kus noored linnast maale tulevad, ja nemad tahavad selleks hetkeks valmis olla, kui ka Eskusse taas rohkem noori inimesi elama on asunud. Neil endilgi oli mõne aasta eest plaan Tartusse elama minna, nüüd on neil hea meel, et kiusatusele vastu suutsid panna. Lenard kinnitas, et sai merekoolis õppides selgeks, et linnaelu teda ei köida.
Praegu elavad Gedtlin ja Lenard Eskus kortermajas, aga otsivad aktiivselt ehtsat maakodu, mis peaks asuma tingimata Põltsamaa kandis. Kindel on, et maja peab asuma teistest majapidamistest piisavalt kaugel.
Sobiva maja tahaksid nad odavalt osta ning oma soovide järgi korda teha. Noorte pilk on jäänud pidama ühel tühjana seisval majal, mille perenaine mõne aasta eest manalateele läks, aga paraku seda maja ära ei müüda. Tegelikult on Gedtlin ja Lenard kohtunud alles paari Esku külaseltsi liikmega, aga kõige lähemal ajal loodavad nad kõigiga tuttavaks saada ja oma plaanidest rääkida.
Enne jõulupühi oli neil plaan Esku kandi lapsed Kalevi kommivabrikusse ekskursioonile viia, aga sinna olid külastusajad juba pikalt ette broneeritud.
Kavatsevad käivitada jalgpalliturniiri
Alanud aasta üks suurematest plaanidest on ära remontida endise Esku töökojahoone kontoriploki kunagine peoruum, kus on kõige suurem töö põranda väljavahetamine. Gedtlin loodab, et seal saaks edaspidi naistele võimlemistreeninguid korraldada.
Omal ajal korraldas Lenardi ema Esku kandi rahvale väljasõite kultuuriüritustele, kus alguses piisas 12kohalisest bussist, aga hiljem kasvas osaleda soovijate arv ja tuli juba 50kohaline buss tellida. Vahel käidi Tallinna linnahallis muusikale vaatamas, vahel Viljandi Ugala teatris. Väljasõitudel osalenute vanus ulatus algklassilastest pensioniealisteni. Nüüd loodetakse ka sellistele väljasõitudele uuesti eluvaim sisse puhuda.
Et Lenard Tallinna ja Helsingi vahet sõidab, tahaks ta Esku lapsed Soome ekskursioonile viia. Noored on valmis selleks, et nende poolt plaanitavad üritused ei pruugi kohe esimesel korral kuigi palju huvilisi kokku tuua ja küllap leidub alguses kritiseerijaidki.
Elu on tõestanud, et juba mõne aastaga võib üsna tagasihoidlikult alanud ettevõtmisest välja kasvada väga osavõtjaterohke üritus, mida pole vaja reklaamidagi, sest reklaam selle kohta liigub kiirelt suust suhu.
Lenardil on plaan korraldada Esku piirkonna külade vahel jalgpalliturniir. Põhitöö kõrval on Gedtlini unistuseks oma fotostuudio rajada. Tema sõnul asuvad sellised fotostuudiod ainult suuremates linnades ja jäävad maainimestele sageli kättesaamatuiks. Ta usub, et suudab pakkuda samasugust teenust maal odavamalt, kui seda linnas pakutakse. Tema nägemusel võiks fotostuudio asuda samas majas, kuhu nad jõusaali rajada plaanivad. Fotonduse algkursuski on Gedtlinil juba läbitud. Sel alal tegutsemiseks tahab ta veel erialaseid raamatuid lugeda ja mõnda koolitust läbides ennast täiendavalt harida.
Gedtlini üllatusideed sellega ei lõpe, sest praegu käib ta pottseppade koolitusel, mis kestab kevadeni. Lisaks oma tulevasele kodule, kus suure tõenäosusega pottsepatöid tuleb teha, on temalt sellel alal abi ootamas nii ämm kui vanaema. Möödunud aasta märtsis käis Gedtlin koos õega Põltsamaa ametikoolis keevitajate kursustel.
Gedtlini õde, kes samuti Eskus elab, tahaks hakata Gedtlini ja Lenardiga koostöös iluteenust pakkuma. Gedtlin ja Lenard ei pelga, et külaellu “sukeldumine” kuidagi nende eraelu segama hakkaks. Vastupidi – nad tahavad aktiivselt tegutsedes oma nime sealse piirkonna ajalukku jäädvustada ja anda järeltulevatele põlvedele selles osas eeskuju.
Gedtlini mõtteid
Võiks rajada fotostuudio. Need asuvad ainult suuremates linnades ja jäävad maainimestele sageli kättesaamatuiks. Suudan samasugust teenust maal odavamalt pakkuda, kui seda linnas tehakse. Fotostuudio võiks asuda jõusaaliga samas majas.
Lenardi mõtteid
Et sõidan laevaga Tallinna ja Helsingi vahet, tahaksin Esku lapsed Soome ekskursioonile viia. Veel on mõte korraldada Esku piirkonna külade vahel jalgpalliturniir.
Esku külaseltsi esimees Hille Uus
Tunnen Gedtlinit ja Lenardit juba nende sünnist saati. Nad on minu lastega koos kasvanud ja koolis käinud. Gedtlin ja Lenard olid juba lapsena asjalikud ja tegusad. Meremehena töötades püüab Lenard kõik kodus oldud hetked pühendada oma kodule ja lastele ning ka meie seltsi ettevõtmistes kaasa lüüa. Gedtlin on kena noor naine, aga töötab tegelikult mehelikus ametis. Tema soov pottsepaks õppida tõestab, et tal on valmisolekut ja julgust murda stereotüüpe ning tõestada, et ka naine võib mehelikel erialadel edukalt hakkama saada. Kui mõnel Esku külaseltsi korraldataval üritusel palun noortelt abi, siis Gedtlin ja Lenard tulevad alati vastu ning mõtlevad kõik põhjalikult kuni kõige pisemate detailideni läbi. Nad ei karda riskida ja küsivad julgelt nõu. Samas on nad hästi sõbralikud ja suure südamega. Täpselt sama võib öelda Gedtlini ja Lenardi vanemate ja vanavanavanemate kohta. Nende kahe noore inimese liit tähendab igati elutervete ja tublide suguvõsade liitumist ja põlvkondade järjepidevuse kestmist.
TOOMAS REINPÕLD
