Eesti korteriühistute suveülikoolis Viljandimaal selgus, et ühistutel on päris palju võimalusi koduomanike elu paremaks muuta, kuid nende võimaluste kasutamine nõuab kannatust ja bürokraatlike reeglite järgimist.
Ühistute esindajatega kortermajade renoveerimislaenu taotlemise võimalustest rääkides olid
jutuks ka kavandatavad korteriühistuid puudutavad seadusemuudatused. Tutvustasin parlamendis korteriühistute toetuseks moodustatud saadikurühma moodustamise lugu ning arutasime koos Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadlaga toetusrühma ja EKÜLi ühiskoosoleku kokkukutsumist. Parlamendisaadikute ja Korteriühistute Liidu juhtkonna ühisnõupidamine saab teoks juba septembri teisel poolel.
Eestis on 10 000 korteriühistut ja need ühendavad 700 000 inimest. Ühistegevus kortermajade haldamisel aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja kodukuludelt kokku hoida.
Energia hinnatõusule ei ole kogu maailmas lõppu näha ja seetõttu muutub just kokkuhoid energia tarbimiselt järjest olulisemaks. Meie kliimas ei pääse elamute kütmisest ja valgustamisest, kuid kui kortermaja korralikult ära remontida, saab kulusid praktiliselt kaks korda vähendada. Uued majad tuleb aga kindlasti ehitada maksimaalselt energiasäästlikena.
Umbes 40 protsenti energiast tarbitakse Eestis kodumajapidamistes. Kortermajade soojapidavamaks muutmisega on võimalik energiat oluliselt säästa, nii et see ka riigi energiabilansis tunda annab. Ühistud peaksid riigilt elamute renoveerimiseks julgemalt nii saastekvootide müügilt teenitud raha kui muid ühistute toetuseks mõeldud summasid taotlema.
MARGUS HANSON,
Riigikogus korteriühistute toetuseks moodustatud saadikuühenduse juht,
Reformierakond
