Esinedes MTÜ Teine Võimalus korraldatud konverentsil “Vanemaealised – väärtuslik ressurss”, rõhutasin, et just haridus on see, mis aitab olla tööturul edukas.
Töölkäimine on sotsiaalselt siduv ja eneseteostuslikult oluline. Eaka inimese eemalejäämine töölt võib sageli kaasa tuua üksinduse ning hakatakse tundma end kasutuna. Kaovad igapäevased kohustused, vastutus ja rutiini, mis vaimu erksana hoiaksid. Paraku on tihti just vanemaealiste töötajate käes meie parim töökogemus, oskused ja tööeetika.
Eesti võtmeküsimuseks on haridus. Haridus on see, mis aitab olla tööturul edukas ja kõrgema haridustasemega inimesed on aktiivsemad. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuring näitab, et alg- ja põhiharidusega vanemaealiste hõivemäär 2010. aastal oli 30 protsenti, kutse- ja keskharidusega 53 protsenti ja keskeri ning kõrgharidusega 65 protsenti.
Maailm on pidevas muutumises, tänased töövõtted ja töökohad võivad veel mõne aasta tagustest väga palju erineda. Õppimine ja töötamine peavad käima kogu elu jooksul käsikäes. Meie tänase Eesti kontekstis on küsimus mitte ainult täna tööga hõivatud töötajate töö säilitamises ja nende jätkuva töötamise stimuleerimises, vaid selles, kuidas saavutada kogenud ja vanemaealiste töötajate vajalik ümberõpe ja nende kvalifikatsiooni kohandamine uutele oludele.
Muutusteks peavad valmis olema nii vanemaealised töötajad kuid ka tööandjad. Väikese kohandamisega ja parimate lahenduste otsimisega saab saavutada suurepäraseid tulemusi. Vanemaealistel töötajatel on anda Eesti jätkusuutlikku arengusse väga oluline ja tänuväärne panus.
Vanemaealised töötajad on ühiskonnale väga suur täiendav ressurss. Eakas töötaja ei ole ühiskonna sotsiaalabi ja -teenuste saaja, vaid ta panustab ise ühiskonna rikkusse nii majanduslikus mõttes kui oma kogemusi rakendades ja edasi andes. Vanemaealiste eemalejäämine tööturust suurendab kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele.
i
MARET MARIPUU, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
