XXV üldlaulupidu jõuab iga päevaga lähemale. Nüüdseks on esimene eelproov läbi nii puhkpilliorkestritel kui ka kõigil kooriliikidel peale mudilaskooride: nende üks ja ainus eelproov toimub 27. märtsil.
Jõgevamaa nais- ja segakoorid said esimeseks laulupeo eelprooviks kokku ülemöödunud pühapäeval Jõgeva Gümnaasiumi aulas. Naised andsid häälepaeltele valu kella kümnest hommikul, segakoorid alustasid ühislaulmist pärastlõunal. Mõlemad proovid viisid läbi dirigendid Veronika Portsmuth ja Raul Talmar.
Segakooride eelproovil varieerusid laulja tunded seinast seina. Mõne laulu puhul käis peast läbi, et: “Appi! Appi! Kõik on meelest läinud ja üldse ei saa pihta!”, teise ajal jälle, et: “Näe, täitsa kenasti läheb juba!”.
Peale selle jälgimise, et kõik häälerühmad ikka õigeid noote laulaksid, pöörasid külalisdirigendid aga suurt tähelepanu sellele, et viisi ja sõnadesse kätketud mõte ja emotsioon lauldes välja tuleksid. Ning oma soove koorilauljatele selgitades ei tulnud Veronika Portsmuthil ja Raul Talmaril vaimukusest ja kujundlikkusest puudu. Jäänuks allakirjutanul laulmise kõrvalt aega, võinuks nende paremad killud kirja panna ja siinkohal mittekoorilauljaist jõgevamaalaste rõõmuks ära trükkida. Talmar pillas eredaima lause siis, kui tahtis, et ühendkoor üht fraasi veenvamalt ja jõulisemalt esitaks:
“Laulge seda nii, nagu peaksite lollile midagi selgeks tegema ja see loll oleks kurt ka veel!”
Sedaviisi, naeruga pooleks, tehti nelja tunniga tegelikult ära üsna suur töö. Proovi lõppedes tehti külalisdirigentide kõrval suur aplaus ka kooridele toeks olnud suurepärasele kontsertmeistrile, Põltsamaa muusikakooli õpetajale Taimi Geraštšenkole.
Idee toimib
“Selge see, et nii nootide kui ka tekstidega tuleb kooridel veel tööd teha, aga üldiselt olid muljed nii nais- kui ka segakooride eelproovist positiivsed,” ütles Raul Talmar. “Lauljad tulid dirigendi mõttega väga kiiresti kaasa, nii et mitu korda üle korrutama me suurt midagi ei pidanud.”
Sama kinnitas ka Veronika Portsmuth, lisades, et lauljate kiire reageerimine dirigendi soovidele annab tunnistust sellest, et kodutöö on hästi tehtud.
“Mulle meeldis see, et nii nais- kui ka segakoorilauljate hulgas oli palju koolinoori,” ütles Veronika Portsmuth. “Laulupeo üks kandvaid ideid on ju põlvkondadevaheline sidusus ning siin, Jõgevamaal tuleb see idee väga hästi välja.”
Segakooride proovi ajal rõõmustas külalisdirigente ka lauljaid pilgeni täis saal: ligikaudu kolmsada lauljat ei tahtnud ruumi õigupoolest äragi mahtuda. Selles, et eelproovile nii arvukalt kohale tuldi, on osalt “süüdi” kord, mille järgi iga koor saab laulupeole saata just niipalju lauljaid, kui neilt esimesel eelproovil osales.
Segakoorilauljate enneolematult suureks paisunud arv Jõgevamaal ajendas küsima, kui paljudel neist siis lootust laulupeole pääseda on.
“Laulupeole pääsevad kõik, kes on võimelised laulupeo repertuaari laulma,” vastas Raul Talmar. “Minu jaoks on küll sõnas “laulupidu” rõhk täiesti üheselt esimesel sõnapoolel, st laulupidu õnnestub minu jaoks siis, kui õnnestuvad laulupeo kontserdid, aga samas ei taha ma sugugi liikvele lasta sõnumit, et kedagi n-ö välja praakima hakatakse. Need koorid, kes teiseks eelprooviks repertuaari omandavad, pääsevad kõik ka laulupeole.”
Õnn on usina poolel
Teisel eelproovil käiakse veel üheskoos läbi need ühendkoorilaulud, mis esimese eelproovi repertuaarist välja jäid, ning siis läheb juba ettelaulmiseks. Iga koor peab esitama kaks loosiga saadud laulu: ühe oma kooriliigi ja teise ühendkoori repertuaari hulgast. Pikemate oopuste puhul võidakse piirduda ainult ühe osa laulda laskmisega.
Nii et teatud mõttes sõltub koori laulupeole pääs loosiõnnest. Aga õnn on alati näoga nende poole, kel kõik laulud selged.
