Odrapõllud hakkasid juba juulikuus kuldset jumet võtma ja tänaseks on mitmel põllumajandusfirmal juba esimene vili salves.
Sõna-sõnalt ei saa seda väljendit küll igal pool tõlgendada, sest märjal ajal koristatud terad pressitakse enamasti moodsa masina abil kiletunnelisse ja konserveeritakse loomasöödaks. Nii tuleb odavam.
Mõnel pool, kus loomapidamisega ei tegelda, kuivatatakse saak siiski kenasti müügi tarvis ära.
Nii või teisiti — mis katuse all, see käes. Sest kuigi keskmine hektarisaak odral just kõige kehvem pole, on põllumehed siiski pisut murelikud. On ju meeles möödunud sügis, mil suure töö ja vaevaga küpseks kasvatatud vili lõpuks mõnel pool maasse künda tuli, sest põld ei kandnud kohati enam inimestki, traktorist või kombainist rääkimata.
Kartulivõtt võib aga tänavu varem päevakorrale tulla, kui harjunud oleme, sest vihmahood ja udused hommikud on andnud vaba voli lehemädanikule. Nii võib lopsakate ja õitsvate vagude kõrval juba selliseidki silmata, kus varred pruunikad ja mugulad päästmist vajavad.
Õnneks ja loodetavasti pole aastad vennad ja lõikuskuu väärib oma nime, jagades meile päikselisi sooja tuulega ilmu, mil kombainid kohe hommikuse kaste kuivades pikaks päevaks põllule saavad minna ja ka kartulite ligi põlvini kummikuteta pääseb.
6. august 2009
