|
|
<span>Paljud meist teavad, et esimene sinimustvalge õnnistati 1884. aasta 4. juunil Otepää kiriklas, kuid sellest, et see lipp Põltsamaal sündis ehk valmis õmmeldi, pole eriti palju ja kuigi laialt juttu olnud. Eile peeti Põltsamaal suurejooneliselt Eesti lipu 130. sünnipäeva. |
Pidupäev algas Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures ja jätkus lipuväljaku avamisega Põltsamaa muusikakooli kõrval, kust suunduti kunagise kihelkonnakooli hoone ette. Just selles majas õmmeldi aastate eest valmis esimene Eesti lipp.
Ühisgümnaasium sai päevakohase kingituse
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula lausus oma sõnavõtus, et Eesti lipp võtab kolme lihtsa värvi abil kokku kogu Eestimaa ja eestluse olemuse.
Eile hommikul sõitis PÜG-i delegatsioon Tallinna Toompeale, kus neile anti üle lipu kinkimise tunnistus. Selles on öeldud, et Eesti lipu 130. aastapäeva puhul kingib riigikogu koolile piduliku kandelipu.
Eesti lipu päeva sündmusest osa saama tulnud president Arnold Rüütel tuletas oma kõnes meelde fakti, et sinimustvalge lehvis esimest korda avalikul meeleavaldusel Tartus 2. novembril 1905. Ta avaldas rahulolu selle üle, et me oleme võõrvõimude kiuste suutnud oma lippu ja selle värve au sees hoida.
Laulva revolutsiooni päevil, 23. juunil 1988 kinnitati Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega ametlikult ajalooliselt kujunenud värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks, suitsupääsuke ning rukkilill meie rahvussümboliteks. Rüütli sõnul andis selline otsus eesti rahvale tagasi eneseteadvuse ning sai murdepunktiks edasiste valikute tegemisel.
Hoiti peidikutes ja südametes
Emilie Beermanni auks rajatud lipuväljaku avamisel sõna saanud riigikogu aseesimees Laine Randjärv rääkis, et 2014. aaasta on rikas oluliste sündmuste poolest. Tänavu möödus 150 aastat Miina Härma sünnist, samuti tähistame 150 aasta möödumist Anna Haava sünnist. 18. juunil möödub 145 aastat Eesti esimesest üldlaulupeost Tartus. Laine Randjärv rõhutas, et päev, mil 130 aastat tagasi õnnistati Otepääl Eesti esimene rahvuslipp, on meie rahva jaoks erilise tähendusega. Sellest lipust sai isamaalise meelsuse kandja kohe peale selle õnnistamist EÜS-i lipuna. Tsaarivõimu vastasseisust hoolimata hakkasid ülemöödunud sajandi lõpus Eestimaa ja Liivimaa kubermangude lippude kõrval laulupidudel, erinevate seltside kokkusaamistel tooni andma ka sinimustvalged lipud ja lindid. Riigikogu aseesimees toonitas, et on ütlemata uhke tunne olla ise oma saatuse peremees. Praegu teevad südame soojaks lood, kuidas okupeeritud Eestis ootasid sajad suuremad ja väiksemad lipud oma vabaduseaega kõige keerulisemates peidikutes: seintesse mahutatud metallkarpides, müüride all ja sees, sügavale maasse kaevatuna. Laine Randjärv lausus, et sinimustvalge lipp teeb meid omavahel sõbraks, olenemata erakondlikust kuuluvusest või kui tahes ägedatest omavahelistest vaidlustest. Kui Juhan Liiv on kunagi öelnud, et tema erakonnaks on eesti keel, siis meie võime täna öelda, et sinimustvalge lipp on meie üksmeel.
Armas sündimisest saati
Sinimustvalge värvikombinatsioon sai meile armsaks juba selle õmblemise ajal. Selle juures viibisid ka Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann ja Miina Hermann. Põltsamaa kandist pärit koduloolase Heino Joosti andmetel sai lipp Põltsamaa kihelkonnakooli käsitöötoas valmis 1884. aasta 26. märtsil. Ja esimest korda lehvis sinimustvalge Pika Hermanni tornis 12. detsembril 1918.
Väljak lipuõmbleja auks
Emilie Beermanni lipuväljaku avasid Laine Randjärv ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi 5. klassi õpilane Marko Susi. Kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli hoone juures sõna saanud Tartu linnapea Urmas Klaas lausus, et Tartu võtab sinimustvalge lipu taas vastu, hoiab seda kõrgel ning austab sügavalt. Urmas Klaas toonitas, et Tartu on eesti rahvusliku liikumise keskusena mänginud keskset rolli ning Tartul on tänu rahvuslipule eriline seos ka Põltsamaaga. Ja seda tasub kuulutada nii tervele Eestile kui kogu maailmale. Tartut esindasid Eesti lipu sünnipäeval teiste hulgas ka Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed ning Miina Härma Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots rõhutas, et Põltsamaale on väga oluline, et sõnum lipu sünnist jõuaks meie maakonnast kaugemale. Samas ei ole Eesti lipu lugu mitte ainult põltsamaalaste, vaid kogu Eesti rahva lugu. Jaan Aiaots tänas omalt poolt kõiki, kes lipu sünnipäeva tähistamisele kaasa aitasid ja selle teoks saamisele õla alla panid. Ta avaldas tänu Põltsamaa amatöörteatri näitlejatele eesotsas Rutt Tänavaga ning lipu saamisloost rääkiva teatritüki lavastajale Keiu Kessile, samuti Põltsama kultuurikeskuse rahvale ning kõigile, kes piduliku sündmusega seotud.
Meil on tänasel päeval kõigil põhjust olla uhked nende inimeste üle, kes Eesti lippu keerulistel aegadel hoidsid ja peitsid. Me võime olla uhked ja saatusele tänulikud, et saame elada vabal maal vaba rahvana ning omada endale südamelähedast, nii häid kui halvemaid aegu näinud rahvuslippu.
i
TOOMAS REINPÕLD
