Põltsamaa kultuurikeskuses möödunud laupäeval peetud I üleriigilisel vokaalansamblite konkursil „Naissoo laulud“ võitis peapreemia Maarja-Magdaleena meesansambel.
Põltsamaa kultuurikeskuse direktrissi Irja Targama sõnul andis talle Uno Naissoo nimega seotud konkursi käivitamiseks tõuke asjaolu, et osa armastatud helilooja lapse- ja noorpõlvest möödus Põltsamaal.
„Muusikuteed alustaski Uno Naissoo Põltsamaal. Ta mängis Voldemar Lemmiku käe all kooli puhkpilliorkestris ning tegi noorusele vaatamata kontrabassi- või puhkpillimängijana kaasa teisteski orkestrites. Uno Naissoo ema Ksenia juhatas Põltsamaal naiskoori, isa Jaan tegev Kaitseliidus, hukkus sõja lõpus Põltsamaal peetud lahingus ning on maetud Kuningamäe kalmistule,“ ütles Irja Targama.
Et koolinoorte vokaalansamblitel on Jõgeval Alo Mattiiseni muusikapäevade raames toimuva konkursi näol võistlemisvõimalus olemas, siis otsustati Naissoo konkursile kutsuda ainult täiskasvanute kollektiivid. Esimesele konkursile tuli kümme ansamblit: üks mees-, kaks sega- ja seitse naisansamblit. Jõgevamaad esindasid peale Maarja-Magdaleena meesansambli Põltsamaa kultuurikeskuse segaansambel ja Kamari haridusseltsi naisansambel.
Iga ansambel astus üles kümneminutilise kavaga ehk kolme-nelja lauluga, mille hulka pidi kuuluma ka üks Uno Naissoo loodud laul. Ansambleid hindasid Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli levimuusikaosakonna juhataja Mare Väljataga, Vanemuise teatri solist Jaan-Willem Sibul ja Põltsamaa muusikaõpetaja Triin Norman.
Parim Naissoo laul Krootuselt
Vaatamata sellele, et võistelda polnud neil kellegagi, anti Maarja-Magdaleena meesansamblile, mida juhendab Liia Koorts, välja esimene koht, sest nad tõesti väärisid seda. Neile kuulus ka peapreemia. Kahest segaansamblist sai esikoha Põltsamaa kultuurikeskuse oma (juhendaja Reet Sester), Saaremaa Salme kultuurimaja segatriot CatWilMar (juhendaja Karin Pulk) tunnustati kolmanda koha diplomiga.
Naisansamblite tunduvalt tihedamas konkurentsist tuli võitjana välja Viljandimaa Slaavi Kultuuri Ühingu ansambel Vesna (juhendaja Külli Salumäe). Teise ja kolmanda koha said Pärnumaa Sindi lasteaia naisansambel TopTen (juhendaja Helle Salumäe) ja Kamari haridusseltsi naisansambel (juhendaja Õie Aruoja). Kõigi auhinnakohtadega käis kaasas rahaline preemia.
Anti välja ka eripreemiaid. Kontsertmeistritöö eest pälvis selle Taimi Geraštšenko (saatis Põltsamaa kultuurikeskuse sega- ja Kamari haridusseltsi naisansamblit), juhendajatöö eest Külli Salumäe, parima lavašõu eest Sindi seltsimaja naisansambel Šal-lal-laa (juhendaja Kristel Reinsalu) ning parima Uno Naissoo laulu esituse eest Põlvamaa Krootuse kultuuriseltsi naisansambel Viska Viit (juhendaja Saidi Tammeorg). Laul, mis viimastele eripreemia tõi, oli „Valgerannas“.
Tase oli kõrge
„Nii korraldajad, zhüriiliikmed kui ka sadakond osavõtjat tõdesid, et ansamblite tase oli väga kõrge ning kava ette valmistades oli kõvasti tööd tehtud,“ ütles Irja Targama. „Kõrva hakkas ka suurepäraseid seadeid, mis enamasti olid juhendajate endi tehtud. Võime uhked olla, et meil töötavad taidlejate kollektiividega nii andekad inimesed.“
Konkursil viibis ka Uno Naissoo noorem, Põltsamaal sündinud õde, kes kannab nagu emagi nime Ksenia ja elab praegu Tallinnas. Temalt kuulsid ansamblilauljad mälestuskilde oma kuulsast vennast.
„Ehkki väiksemaid ansamblite konkursse ja kokkusaamisi korraldatakse ka mujal, tahame „Naissoo laulud“ iga-aastaseks traditsiooniks muuta ning rõhuda just konkursi momendile: see sunnib ansambleid tööd tegema ja annab võimaluse end proovile panna,“ ütles Irja Targama. „See ei tähenda, et saalis peaks üksteisele ärapaneku meeleolu tekkima. Ka seekord ju võisteldi, ent väga mõnusas ja üksteist toetavas õhkkonnas.“
Konkursi korraldamisel tehakse koostööd Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga ning Mare Väljataga jääb selle esindajana zhürii tööd juhtima ka edaspidi. Tulevikus kavatsetakse sündmus ainult ajaliselt natuke ettepoole, Uno Naissoo sünnipäevale — see on 25. märtsil — lähemale tuua.
Peale Otsa-kooli panid Naissoo-konkursi korraldamisele õla alla Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Arendus- ja koolituskeskus ning AS Põltsamaa Felix.
i
RIINA MÄGI
