Erto talus, Maarja-Magdaleena lähedal, Kõrenduse külas kasvatati põllumajandus-kaubanduskoja ja rukkiseltsi ellukutsutud projekti sada rukkipõldu ja tuhat rukkileiba raames maherukist. Põllumajanduslikus väikeettevõttes kasvatatakse mahetingimustes teisigi teravilju. Tegeldakse ka lihaveiste kasvatamisega.
Rukist on Erto talu põldudel kasvatatud viis aastat, alates ajast, mil peremees Margo Mansberg alustas selles majapidamises põllumajandusettevõtlusega. “Tegeleme mahetootmisega. Rukis on selles valdkonnas väärt põllukultuur, sest tõrjub hästi umbrohtusid. Pealegi sobib see teravili hästi külvikorda. Rukki puhul võib ka kindel olla, et igal aastal saad kätte vähemalt enam vähem normaalse saagi,” rääkis Margo Mansberg.
“Tänavu koristasime keskmise rukkisaagi, üle kolme tonni kuivatatud aidakaalus. Koristasime rukist augusti viimasel nädal. Ilmad olid siis soodsad. Selle töö veidi hilisemaks jäämine vähendas aga veidi teravilja kvaliteeti,” lisas ta.
Erto talu on käesoleva aasta rukki müünud Saksamaale. “Tänavu on maheteraviljal väga hea minek ja põllumehele igati vastuvõetav hind. Maheteraviljana kasvatatud söödavilja eest makstakse praegu väga hästi,” ütles Margo Mansberg.
Hea võimalus mainekujunduseks
Võimalus osaleda projektis sada rukkipõldu tekitas Mansbergide peres tõeliselt positiivse emotsiooni. “Mida on siis põllumehel veel riigile kinkida, kui vilja ja leiba. Projekt aitab põllumehe mainele ka head kuvandit luua. Väga südantsoojendav mulje jäi möödunud reedel toimunud ettevõtmise lõpupeost, mille korraldas põllumajandus-kaubanduskoda Eesti Rahva Muuseumis (ERM). Osalesin seal koos abikaasaga. Tööjuttu rääkisime sel sündmusel vähe. Põgusas vestluses aga selgus, et ERM-i kogunenud põllumehed olid vaatamata kehvadele ilmastikuoludele küllalt edukalt hakkama saanud,” lausus Erto talu peremees. Rukkileiva olulisemaks tervislikuks omaduseks nimetas ta kiudainete sisaldust.
“Maheteraviljana kasvatame ka kaera, mida sel aastal külvasime veidi rohkem kui varem. Saime päris korraliku kaerasaagi (ligi kolm tonni hektarilt). Samuti kasvatame nisu ja speltanisu.
Tänavu sügisel külvasime mahetootjatele mõeldud projekti raames esimest korda talihernest ja taliuba. Eestis jäi tänavu koristamata 55 protsenti hernesaagist ja selline olukord sai osaks ka Erto talule. Taliherne kasvatamine võimaldab aga herne koristamise aega tuua varasemaks, kui ilmad suvisemad ning paremad eeldused koristamise õnnestumiseks.”
Lihaveise vasikad Türgimaale
Mansbergi sõnul on mahepõllumeeste arv Eestis suurenenud. “Viimasel viiel aastal on maheteravilja pind suurenenud umbes 30 protsenti. Teadaolevalt kasvatatakse Eestis maheteravilja 30 000 hektaril.”
Erto talu kasvatab ka lihaveiseid. “Meil on nii-öelda ühe pulli kari aberdiin-anguse tõust. Turustame lihaveiste vasikaid Türki. Mõistlik on neid müüa enne talve.”
Margo Mansberg on maaülikooli lõpetanud veterinaararstina. Erialateadmisi rakendab ta ka lihaveiste ravimisel ja nende tervise hoidmisel.
Lõppeval aastal hakati talus kasvatama ka hollandi päritolu kanu. “Üks põhjuseid selleks oli soov süüa kodukana mune, mis võrreldes poest ostetutega märksa tervislikumad,” lausus ta.
“Põllumees peab ennekõike ise hakkama saama. Riik saab tema kasuks mõneti majanduspoliitikat suunata. Kohati näen Eestis mõisakultuuri taastamist, mitte hoolitsemist talupoegade eest. Põllumajanduses tegutsema ergutab aga võimalus teha, mida ise soovid, olla ise enda peremees.”
Perenaine nagu Raja Teele
Suguvõsa juured on Erto talus alates 1870. aastast. Kauaaegne Tabivere valla sotsiaaltöötaja Liis Härmaste on perenaise Kairi Mansbergi ema. Talutootmise algusaastatel tegeleti tema eestvedamisel veisekasvatusega.
“Kohtasin Läänemaalt pärit Margoga Saksamaal 1992. aastal. Olime seal mõlemad praktikal,” rääkis Kairi Mansberg. Ta töötab Tartu ülikooli kliinikumis gastroenteroloogina.
“Arvan, et ellusuhtumiselt sarnanen Raja Teelega, kellele meeldivad haritud põllud ja õitsvad viljapuuaiad. Aeg kulub aga ennekõike perele ja arstitööle. Nii on taluettevõtlus suuresti Margo hooleks,” rääkis Kairi.
Erto talus peetakse lugu kodus valmistatud toitudest. Sageli on laual ka koduahjus küpsetatud leib. “Eesti rahvas on geneetiliselt seotud põlise talutoiduga. Nüüdseks on paljud inimesed sellest aga kaugenenud.”
Erto talus on sirgumas kolm poega. 11aastane Mati ja 8aastane Uko õpivad Maarja põhikoolis. Uko harrastab Tabivere huvikoolis trummimängu, Mati käib Tartus jalgpallitrennis. Ekke on kolmeaastane. Viimasel ajal küsib ta isalt sageli, et millal sa mulle kombaini ostad.
JAAN LUKAS
