Maakonna esindamise õiguse lunastas Tabivere harrastusteater hea esinemisega kevadistel maakonna näitemängupidustustel. Enne Tallinna minekut tuli siiski tublisti proove teha, sest tükki polnud vahepeal mitu kuud mängitud.
Riigifestivali etendusi mängiti kahes paigas ? Laia tänava lõpus asuvas Hobuveskis ja sama tänava alguses asuva Eesti Nukuteatri ovaalsaalis. Tabiverelastel tuli üles astuda pühapäeva hommikul Hobuveskis. Etendus läks kenasti, kui mitte arvestada ühe osalise, Tiinat kehastanud Esta Soku õnnetut kukkumist. Aga seegi oli tegelikult õnnelik õnnetus, sest maha potsatas Esta nii parajal ajal ja kohal, et näis, nagu oleks kukkumine tükki sisse lavastatud. Veel koomilisemaks tegi asja see, et Esta poolt ehmatusest pomisetud paar kõvemat sõna ajasid naerma teised lavalolijad, kes aga selleks hetkeks juba n-ö surnutena maas lamasid. See, kuidas “kadunukeste” rindkered äkki kummaliselt vappuma hakkasid, ajas omakorda ohjeldamatult naerma publiku ja ?ürii.
Kuna tegemist on Eesti teatrikunsti algaegade stiilis tehtud lavastusega, siis sobis selline kunstipärane äpardus sellesse kui rusikas silmaauku.
“Näitlejad arvasidki pärast etendust, et nüüd hakkab lavastaja Tõnis Lepp iga kord sellist kukkumist nõudma,” ütles trupiga Tallinnas kaasas käinud Tabivere valla kultuurijuht ja rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann.
Aus arutelu
Lavastuste arutelu toimus kohe pärast tabiverelaste etendust. Tiina Tegelmanni hinnangul olid ?üriiliikmed, näitleja Kaie Mihkelson, lavastaja Eva Klemets ja teatrikriitik Andres Keil arutelul üsna avameelsed, tuues välja iga lavastuse positiivsed ja negatiivsed jooned ning andes lavastajaile kohe võimaluse selgitusi anda või end kaitsta. “Armastuse ja külmade varvaste” kohta ütles Andres Keil, et nii stiilset ja täpselt adresseeritud kummardust Eesti kutselise teatri sajandijuubeli puhusele Eesti Teatri Aastale polevat ta veel näinudki. “Täpne ja puhas lavastus,” kõlas kiitev lühikokkuvõte.
Lavastuse teises vaatuses kasutatud stroboskoobivalgust peeti küll ühest küljest heaks ja efektseks leiuks, sest seda riistapuud pole viimasel ajal teatris tükk aega kasutatud. Samas toodi negatiivsena välja see, et paljud inimesed ei talu sellist sähvimist kuigi hästi: neil võib seda vaadates halb hakata. ?üriiliige Kaie Mihkelsongi pidi kõnealust stseeni sõrmede vahelt piiluma.
Festivali pidulikul lõpetamisel anti Tabivere trupile üle eripreemia “Eesti teatri kätki stiilipuhta kiigutamise eest”. Väga ilus sõnastus igatahes!
Näitlejapreemiate väljakuulutamisele eelnes nominentide avalikustamine. Kena oli see selles mõttes, et nii said natukenegi tunnustust ka need, kes polnud just parimad, aga väärisid ikkagi esiletõstmist. Esta Soku nimigi kõlas alguses nais-kõrvalosa preemia nominentide omade hulgas, ent tema oli lõpuks ka see, kes preemiat ennast vastu võtma kutsuti.
Festivali peapreemia läks, nagu möödunudaastaselgi riigifestivalil, Raivo Adlase juhendatavale Tartu Vilde teatri trupile. Mullu tõi neile edu Charles Bukowski ja Arvo Valtoni tekstidel põhinev lavastus “Vajatakse naist”, tänavu Vassili Sigarjevi näidend “Gupike”, mida pisut teise nime (“Gupi”) all mängitakse ka Rakvere Teatris.
Peapreemia anti Vilde teatrile üle dramaatilise hüüatuse “Viige tagasi oma auhind!” saatel. Vilde truppi läks ka naispeaosa auhind: selle pälvis Piret Kuub.
“Mulle jättis nähtud festivalilavastustest sügava mulje ka Haapsalu teatri Randlane “Me kohtume sealpool pilvi”,” ütles Tiina Tegelmann. “See Triin Sinissaare näidend käsitleb skisofreenikust naise ja tema abikaasa suhteid ning selles tegi hiilgava rolli Põltsamaa teatri Ellunäod lavastaja Ain Saviauk.”
Randlase lavastus sai eripreemia elusa lavareaalsuse loomise eest.
Naerev ja nuttev mask
Lisaks kohapeal vaadatud lavastustele tunnustati riigifestivalil kolme suveprojekti, mida esitleti kümneminutiliste videolõikude abil. Kolme tunnustatu hulgas oli ka Saare Valla Metsateatri metsavendade-aineline vabaõhulavastus “Legend”, mille puhul tõsteti esile head materjalivalikut. Preemiat olid vastu võtmas lavastaja Mati Tikk ning näitlejad Taavi Pirk ja Andri Plato. Nii et ühtekokku langes Jõgevamaa “saagiks” sel festivalil kolm eripreemiat.
Pealinnas peeti harrastusteatrite riigifestivali selle üheksa-aastase ajaloo jooksul esimest korda. Varem on see toimunud enamasti Põlvas või Võrus. Laupäevaõhtuse festivaliklubi programmi oli ette valmistanud Tallinnas tegutsev Teoteater. Pidu peeti teatrikostüümidega kaunistatud Toomklubi saalis ja teatritegemine käis klubis täie auruga edasi: uksel valvas militsionäär, sisse lasti allkirja alusel ning õhtu jooksul tuli ette valmistada etüüde korraldajate poolt antud teemadel.
Ent festivalil oli ka tõsisemaid hetki. Pärast Vilde teatri laupäevast “Gupikese” etendust sai teatavaks, et Tallinna-Tartu maanteel juhtunud liiklusõnnetuses on hukkunud näitleja Dajan Ahmet. Teda mälestati leinaseisakuga. Nii et teatrikunsti sümbolid ? naerev ja nuttev mask ? olid omal kohal ka sellel festivalil.
RIINA MÄGI
