Jõgeva linnaraamatukogu kutsub igal aastal ühel maipäeval rahvast külla ka hilisõhtul. Ööraamatukogu on muutunud nii populaarseks, et esinejad ei taha programmi ja publik kitsukesse majja ära mahtuda.
Möödunud neljapäeval kogunesid Jõgeva linna kultuursed “unetud” jälle ööraamatukokku. Nelja tunni peale planeeritud programm, mis sisaldas üht raamatuesitlust, kolme näituse avamist, viit-kuut minikontserti, ühislaulmisi, sõnalisi etteasteid ja muusikalist kohvilauda, läks, nagu arvata võis, ajalises mõttes lõhki juba millalgi poole peal. Nii juhtuski, et viimastel esinejatel tuli leppida tagasihoidlikuma publikuga, kui nad väärinuksid.
Aga see näitab tõesti vaid seda, et kui ööraamatukogu poleks, siis tuleks see viivitamatult välja mõelda. Sest Jõgeva loovad natuurid vajavad sedalaadi foorumit, kus oma luuletuste, laulude, taieste või muuga kohaliku rahva ette tulla, ning publikulegi meeldib ööraamatukogu pingevaba, demokraatlik ja põlvkondi ühendav atmosfäär. Nagu Tallinnas laulupeo ajal, nii on ka Jõgeval ööraamatukogu ajal kogu seltskond ühel lainel ning suhtlemiseks ja kõige kauni vastuvõtmiseks avatud.
Et Eestis on käimas muusika-aasta, oli muusikal ööraamatukogu programmis seekord eriti suur osakaal. Kuulata sai näiteks noori rahvamuusikuid Lauri Marten ja Sven-Markkus Ilvest, väikest viiuldajat Eleliine Kiislerit, Raja naisansamblit Rainka, Artur Rehit ja Martin Kalmu, Ingrid Stamme ja Mikk Lindu ja teisi.
Juubelipunt
Suhteliselt tundmatu kollektiivina astus ööraamatukogus üles ka “Karikakra” lasteaia naisansambel. Selle juhendaja Merike Siirak ütles, et see polegi tegelikult pidevalt tegutsev ansambel, vaid rohkem n-ö juubelipunt. Kui mõnel lasteaia töötajal juubel tulemas, võetakse naised jälle kokku ja harjutatakse, et kolleegi tähtsal päeval üllatada. Kui juubelinumber lõpeb nulliga, õpitakse selgeks mõni päris uus laul, kui viiega, siis soojendatakse üles mõni vana. Need laulud, mida ööraamatukogus esitati, pärinesid kõik Anu Röömeli sulest.
“Tema laulud on lahedad ja jäävad hästi meelde,” sõnas Merike Siirak ja lisas, et korra on “Karikakra” ansambel siiski ka varem avalikult üles astunud: see juhtus Jõgeva linna kahe aasta taguse juubeli aegu. Sai ju öeldud, et tegemist on juubelipundiga…
Viimaste ööraamatukogude üheks stammesinejaks on kujunenud mitmekülgne loomeinimene Gunnar Vasemägi. Tänavugi pani ta välja oma arvutigraafika näituse “Ööpäev” alapealkirjaga “Kogum huvitavalt paigutatud värve”.
“Kui keegi küsib, millest need pildid jutustavad, siis seda ma ei oska öelda: neil polegi n-ö oma lugusid,” ütles Gunnar Vasemägi. “Ma pole neile enam pealkirjugi pannud, sest niikuinii näeb igaüks neis ise asja. See selgus siis, kui mõned pildi Facebooki üles panin ja palusin oma sõpradel neid kommenteerida.”
Kell seisma
Küsimusele, kas talle meeldib ööraamatukogu kui niisugune, vastas Gunnar:
“Kui ma siin igal aastal tolgendan, siis järelikult meeldib. Siin saab näha-kuulda tervet rida selliseid kohalikke esinejaid, kellest muidu võib-olla midagi ei teaks.”
Ka Gunnar ise tõi ööraamatukogus publiku ette midagi avalikkusele senitundmatut, nimelt Villu Tamme poolt kunagi ansamblile Saast (selles Jõgeval tegutsenud bändis tegi ta ka ise kaasa) kirjutatud laulutekstid.
“Ööraamatukogus on meeldivalt kodune õhkkond,” ütles Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask. “Sel sündmusel on võimalus rahva ette astuda neil, kes end muu publiku ees esinedes veel väga kindlalt ei tunne. Ei pea olema väga suur proff, ööraamatukogu sõbralik seltskond võtab igaühe lahkelt vastu. Teist sellist foorumit siin linnas pole.
Tänavune programm meeldis mulle väga ja nii mõnigi esineja pakkus suure üllatuse.
Ning kodust tunnet aitas süvendada kringli- ja kohvilaud. Tänan raamatukogu töötajaid, et neil on jätkunud juba aastaid entusiasmi sellist sündmust korraldada!”
Et mitte hommikul raamatukogus ärgata, oli volikogu esimees ja küllap paljud teisedki sunnitud enne programmi lõppu koju minema.
“Tuleval aastal peaks kella keskööl lihtsalt seisma panema,” arvas Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Jaana Koppel. “Siis ehk ei hakka inimesed enneaegu koju kippuma. Või palume üldse rahval padjad kaasa võtta. Ning kes magama jääb, ärkabki hommikul raamatukogus.”
Tänavuse ööraamatukogu korraldamist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp. Tuleval aastal tuleb kümnes ehk juubeli-ööraamatukogu. Jääb üle põnevusega oodata, millega raamatukogurahvas ja loomeinimesed siis lagedale tulevad.
RIINA MÄGI
