Nagu ümarlauda organiseerinud Kiigemetsa kooli sotsiaalpedagoog Imbi Jäger selgitas, on seda teemat ilmselt vaja edaspidi veelgi laiemalt käsitleda. Plaanis ongi neli kokkusaamist, millele järgneb samal teemal ühine foorum.
Seekord tutvustasid esmalt õppimis- ja elamisvõimalusi Kiigemetsa koolis direktor Janne Vilms ja õppealajuhataja Tuijo Küüts. Seejärel asuti arutama, kuidas oleks haridusliku erivajadusega lapsi võimalikult parem õpetada ja eluks ette valmistada.
<B>Kasuks ja kahjuks
Nagu nähtust ja kuuldust igaüks ise järeldada võis, on Kiigemetsa koolis võimalik saada nii asjatundlikku eriõpet kui ka rohkesti praktilisi oskusi. Vastava ettevalmistusega õpetajad ning erimetoodika kasutamine räägivad erikooli kasuks kindlasti enam kui tavakoolis lihtsustatud õppekava alusel õppimine. “Erikoolis on õpetamine kahtlemata lapsekesksem ning rohkem just eluks ettevalmistamisele suunatud. Tavakooli elu on orienteeritud pigem tulemusele,” tõi Imbi Jäger välja erikooli olulisema eelise.
Erilist tähelepanu osutatakse Kiigemetsa koolis just käelisele tegevusele. Lisaks spetsiaalsetele eluks ettevalmistamise tundidele, kus harjutakse eelkõige hakkama saama igapäevase elu ja toimetustega, on koolis korralik kokaklass, head tingimused savitöö tegemiseks, puutööklass, ruumid kangakudumiseks jne. Koolil on sidemed loodud ka kolme kutseõppeasutusega, kuhu edaspidi on võimalik minna ametit õppima ja oskusi omandama.
Ainete õpetamisel kasutatakse koolis erimetoodikat, jõukohaseid võtteid ja õppematerjale, et õppimises paremaid tulemusi saada. On võimalik tegelda iga lapsega individuaalselt ning teda vajadusel abistada juba kasvõi ainuüksi seetõttu, et klassides on vähe lapsi. Käepärast on ka eripedagoogiline ja psühholoogiline abi. Kõik kõneleb sellest, et lapsel on võimalik siin koolis kogeda talle nii vajalikku eduelamust. Tavakoolis võib ta pigem jäädagi halva õpilase ossa, kes ei oska ega jõua seda, mis teised.
Erikooli kahjuks peetakse aga pahatihti just ühiskonna negatiivset suhtumist erisustesse. Samuti on leitud, et pärast erikooli lõpetamist on õppimise jätkamisega tavakoolis raskusi. Et lapsi käib kooli ka kaugematest paikadest, tuleb miinuste hulka paraku lugeda ka seda, et nad kodust kaugel on, vaatamata sellele, et kooli internaadis on suurepärased elamistingimused. Olulisem on vahest siiski see, kuidas vähendada üldsuse hulgas väärarvamusi ning laste lahterdamise kommet. Siis oleks erikooli kasuks kahtlemata hoopis rohkem argumente.
Koostöö ja üksteisemõistmine
Imbi Jäger oli kõikidel ümarlaual osalenutel palunud tagasiside saamiseks vastata ka mõningatele küsimustele, et saada juurde uusi mõtteid ja ideid, mis suunas arutlustega edasi minna. Ilmselt tasub oma igapäevatöös lastega tegelevatel inimestel tegutseda selle nimel, et vanematel, kelle laps erikooli vajab, ei oleks põhjust eelarvamusteks ega asjatuteks hirmudeks.
Et kokkusaamine oli vastastikku rikastav ja kasulik, selles ei kahelnud keegi. Kuigi haridusliku erivajadusega laste huvides tegelejatest on kujunenud päris lai koostöövõrgustik, suudeti ühise arutluse käigus pakkuda võimalusi veel lisaks.
Kiigemetsa kool aga üritab edaspidi veelgi enam ühte jalga astuda nii kohalike omavalitsuste kui ka lapsevanematega. Koos tegutsedes suudetakse lastele anda parimat. Siis on ehk rohkem neid, kes edaspidi kas täiskasvanute keskkoolis või tavakoolis õpinguid jätkavad ja on tulevikus võimelised endaga igapidi paremini toime tulema.
VAIKE KÄOSAAR
