Erametsaomanikud lõid valimiskompassi, mis peaks andma nii metsast hoolivatele kui ka metsaga tegelevatele inimestele mõtteid, kelle poolt eesseisvatel valimistel hääletada. Erametsaomanikud loodavad, et uus moodustatav valitsus vaatab ümber ka piirangute hüvitamise.
„Erametsaomanikel, keda on täna väga palju ja kes on erineva taustaga, läheb minu arvates täna hästi,“ sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link. Täna on Eestis umbes 100 000 metsaomanikku. „Need, kes praegu metsatöid teevad, neil on ka turuolukord soosiv ehk nad saavad oma metsamaterjali eest õiglast tasu,“ lisas Link.
Piirangute hüvitised jäävad saamata
Siiski on mündil kaks poolt. „Ühelt poolt läheb halvasti ka. See tähendab, et on suur hulk metsaomanikke, kes heade hindade juures oma metsas midagi teha ei saa, kuna nende metsadele on piirangud peale pandud. Eestis on põhiseadusega kohustus, et piirangud tuleb maaomanikele hüvitada. Riik on seda suures osas teinud, aga siiski on neid metsaomanikke, kes riigilt hüvitist ei saa. Näiteks väljaspool Natura võrgustiku looduskaitsealadel paiknevad maaomanikud, kellele riik kompensatsiooni ei maksa. Kõik erakonnad on oma valimisprogrammides lubanud, et see viga likvideeritakse. Loodame, et milline iganes uus valitsus ka ei tule, siis selle aastanumbri sees tulevad mingid lahendused neile metsaomanikele, kelle tegevus on piiratud ja et nad saaks selle eest õiglast kompensatsiooni,“ märkis Link.
Nimetatud piirangud jagunevad kaheks vööndiks: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Esimese puhul on kõik keelatud ning seal saab Erametsaliidu juhatuse esimehe kinnitusel ka kompensatsiooni, kuid teisel juhul on metsade majandamine lubatud, aga piiratud kujul. „Näiteks ei tohi lageraiet teha. Mitte alati, aga oleneb kaitsepõhjustest. Kui tohib, siis väga väikesel pindaladel ja osadel juhtudel võib teha vaid hooldustöid,“ selgitas Mikk Link.
Läinud aastal tselluloositehase ümber lahvatanud teema mõjutas kaudselt ka erametsaomanikke. „Teadlikul metsaomanikul tekkis õhkõrn lootus, et tema metsas tasub hooldusraie ära,“ sõnas Link. Hooldusraie aitab metsa hea tervise juures hoida. „Hooldusraiet tehakse siis, kui mets on pigem noorem või keskealine. Sellisel juhul võetakse kehvemad puud välja, et teistele anda rohkem valgust ja toitaineid. Just hooldusraiete puit on selline, et töid ei võeta ette selleks, et tulu saada, vaid tulu saab kunagi hiljem, kui tehakse lõppraiet,“ selgitas Link.
„Tekkis lootus, et ehk puu, mis hooldusraie käigus metsast välja veetakse saab hinna, mis aitaks kulud katta. Tehas andis lootuse, et sortimendile tekib konkurentsivõimeline hind, et see kataks kulud ja erametsas tehtaks rohkem hooldusraiet,“ sõnas Link. Kuna hind kõigub aasta-aastalt, mõjutab see ka praegu hooldusraiete tegemist.
Ka Mikk Link oli seisukohal, et arvamus, just kui raiutaks Eestis liiga palju metsa, ei vasta päris tõele. „Kui jätta emotsioonid kõrvale, siis metsaomaniku ja metsaomanike nõustajana näen, milline mets on. Mets saab olla väga noorte või väga vanade puudega. Üldiselt on metsaomanike probleem see, et kogu ala on täis vanu puid ehk vana metsa, mida enam juurde ei kasva ja mis vajab raiet, kui tegemist pole kaitstud alaga. Kui Eestis üldiselt statistikat vaadata, siis meil on väga palju küpset ja üleküpset metsa,“ põhjendas Link, tõdedes, et kõige parem oleks siis, kui võrdselt oleks nii noort, keskealist kui ka vanemat puud.
Paraku on praegu kuhjunud just vana metsa, mida on liiga vähe majandatud. Nii ongi metsaomanike suurim mure just vanade puude osakaal, mille väärtus aina väheneb, samuti metsade uuendamine. „Metsa ei saa uuendada nii, et keelame raietegevuse ära. See ei lahenda probleemi, sest vana mets jääb ikkagi alles. Tuleb aru saada, et just see on meie probleem, mitte raie. Raie on tagajärg sellele, et meil on liiga palju küpset metsa,“ selgitas Link.
Paberipuu läheb Eestist välja
Nii rändab osa rahast Eestist välja, peamiselt Skandinaaviasse. „Meil on võimalus seda ise kasutada, aga selleks on vaja suuri investeeringuid. Mõned inimesed olid nõus neid investeeringuid tegema,“ tõdes Link. Paraku sõidab puu Eestist siiski välja, viies ka raha mujale.
„See raha oleks tekitanud hinnastabiilsuse ja kohapealse nõudluse puidule. Metsaomaniku vaatest oleks see olnud väga hea, sest hinnaralli, mida Skandinaavia meile pakub, on selline, et kord on puitu vaja, siis jälle mitte,“ selgitas juhatuse esimees. Seega pärsib hinnamuutus metsaomanike tegevust ja metsatööd võivad hoopis tegemata jääda.
„Meil on nõudlus palgile ja küttepuule, aga paberipuu rändab valdavas osas välja,“ ütles Mikk Link.
Abiks valimiskompass
Lähenevate valimiste ootuses on teatavad lootused ka erametsaomanikel. Seega otsustati oma küsimused esitada parlamendis olevatele erakondadele. Ka uus erakond Eesti 200 pääses kompassile, sest andis endast varakult märku. Enim leiti ühisosa Isamaaga. (Vaata tabelit.)
„Andsime kõikidele küsitletud erakondadele võrdse võimaluse küsimustele vastata ja analüüsisime nende valimisprogrammid läbi. Meie teesid metsaomanike poole pealt olid ebaõiglane piirangute hüvitamata jätmine ning see, kas metsa majandamist peaks reguleerima riik või võiks see olla omaniku rida,“ selgitas Link.
Täna on Eestis ligi 100 000 metsaomanikku ning toimumas on põlvkondade vahetus. „Tagasi saadi metsa 90ndate alguses. Siis olid enamik omanikke 40–50ndates. Nüüd on läinud paarkümmend aastat mööda ja toimumas on põlvkondade vahetus. Osad on jätnud metsad lastele, kas pärandanud, kinkinud või müünud, osa on metsa päris ära müünud,“ selgitas Mikk Link.
„Eks on näha, kui palju on nooremal põlvkonnal huvi metsa üle võtta ja kas ollakse teadlikud sellest, mida metsaga tegema peaks või mis sellega kaasneb,“ ütles Link, lisades, et need, kes oma valdusesse metsa on saanud, tunnevad selle vastu huvi ning küsivad ka aktiivselt nõu.
„Riigi toetusel on loodud metsaomanikele mõeldud tugisüsteem Metsaühistu. Üle Eesti ongi metsaühistud selleks, et metsaomanikele pakkuda vastuseid ning abistada neid erinevate tööde ja ettevõtmistega. Seega need, kes on alles alustavad metsaomanikud või kes tahavad oma metsaga midagi peale hakata, peaksid üles otsima lähima metsaühistu ja nõu küsima. Siis on olemas omad inimesed oma piirkonnas, kes oskavad vajalikku nõu anda,“ julgustas Mikk.
KERTTU-KADI VANAMB
