Talve esimese poole sulailmad segasid tõsiselt raietööd nii kui erametsades. Nii, nagu riigimetsad, vajavad hooldamist ka erametsad, ja mingil hetkel jõuab iga puu niisuguse vanuseni, kus ta tuleb langetada, sest juurdekasv on märgatavalt vähenenud ja vana puud hakkavad kimbutama haigused.
Erametsanduse konsulendi ja nõustaja, Palamuse Metsaseltsi juhi Ain Malmi sõnul tuleb erametsi hooldada täpselt samamoodi nagu riigimetsi. Põhiline erinevus raies seisneb selles, et erametsas raiutakse enamasti mitte plaani, vaid vajaduse järgi. Samas tuleb järgida metsaseadust. Ain Malm tõdes, et talve esimese poole sulailmad, kui maa oli metsas pehme, mõjutasid erametsaomanikke isegi rohkem kui RMK metsi majandavaid firmasid, millel on võimalus raietöödeks sobivaid kohti valida. Väikesel metsakinnistul seda võimalust ei ole.
Kui metsaomanik ise metsa tegemisega toime ei tule, tuleb leida võimalus, et harvesteri omav firma selle töö ära teeks. Eestis on selliseid masinaid veel liialt vähe, et need lisaks riigimetsadele kõikjale erametsadesse jõuaksid.
„Harvesteriga pole mõtet metsa minna kui sealt varutava puidu kogus jääb alla 200 tihumeetri,“ toonitas metsakonsulent. „Kui vähemalt hektari jagu n-ö täiskasvanud metsa on võimalik lageraiena maha võtta, siis tasub juba selle tehnikaga tööd tegema minna.“
Nõukogude ajal jäi enamik erametsi raiumata
Ain Malm ütles, et sellest, kuidas Eestis metsi liiga palju maha raiutakse, räägivad enamasti need, kes ei ole selle teemaga kursis. „Metsa raiemahu dikteerivad ette metsaseadus ja raie-eeskirjad. Metsa raiumisel on aluseks ka metsamajandamise kava ja inventariseerimise andmed. Röövraiete aeg on ammu möödas, puitu vedavatel masinatel on meerikud peal ja materjali vasakule müüa ei ole võimalik,“ rääkis Malm.
„Paljud eraomanikele tagastatud metsad on praeguseni raiumata, sest poole sajandi vältel, kui Eestis valitses nõukogude võim, suuremat osa neist metsadest ei raiutud. Enamasti ei tea metsa seenele või marjule läinud inimene, kust jookseb praegu piir erametsa ja riigile kuuluva metsa vahel. Seetõttu arvatakse, et erametsaomanikud raiuvad liiga suures koguses metsa teadmata, et vähemalt osa erametsaks peetavast metsamaast kuulub hoopis riigile,“ selgitas Malm.
Talve alguses hakkas kokku ostetava metsamaterjali hind tõusma, sest puitu ei olnud võimalik metsast kätte saada. Palgipuu hind tõusis 20-25 eurot ja paberipuul 8-10 eurot tihumeetri kohta.
„Praegu ostetakse puitu kokku sellise hinnaga, nagu see oli umbes seitse aastat tagasi, puidu kokkuostuhinnad on suhteliselt kõrged. Saekaatrid ja pelletitehased on puidu kogused paika pannud kuni suviste kollektiivpuhkusteni ja kaugemalegi, mistõttu hindade langust karta ei ole. Kevadel, linnurahu ajal, hea tava kohaselt metsades paari kuu vältel lageraiet ei tehta. See on sobiv aeg metsa istutada.
Puidupuudust ei ole karta
Erametsaomanikud on aru saanud, et kui nad on kusagilt metsa maha võtnud, siis tuleb sinna uued puutaimed asemele istutada. Teise võimalusena saab jätta raiesmiku looduslikule uuendusele.
„Kui raiutud metsi järjest uuendada, siis ma ei näe probleemi, et lähematel aastakümnetel puitmaterjali puudus peaks tekkima. Probleemiks on hoopis asjaolu, et erametsades on veel väga suurel hulgal raiumist vajavat puitu, mille vastu omanikul kas puudub huvi või pole tal tahet seda tööd käsile võtta.
Meie oleme suutnud läbi Palamuse metsaseltsi omanikele selgeks teha, et raieküpse metsa väärtus ajas järjest väheneb. Metsast tuleb alati kehvema kvaliteediga puud maha võtta, seda isegi juhul, kui sellest hetkel suuremat kasu ei ole loota. Siis hakkavad sinna alles jäänud puud jõudsamalt kasvama ja tulevikus saab sealt suuremal hulgal paremat materjali,“ rääkis Ain Malm.
TOOMAS REINPÕLD
