Milline tuleb aasta 2010? Tähetark Igor Mang prognoosib veebruari suurt haigestumiselainet või mõnd epideemiat, märtsi muudatusi valitsuskabinetis, augustit ennustab aga tiigriaasta rängimaks kuuks.
Mainekas Briti majandusajakiri The Economist ennustab Eestile koguni erakorralisi valimisi. Kui uskuda peaminister Andrus Ansipit, siis toob järgmine aasta kaasa majanduslikud kasvuprotsendid ja kindlustunde suurenemise. Tööpuudus küll kasvavat, ent eraisikute hoiused olevat praegu läbi aegade suurimad ja meie konservatiivne eelarvepoliitika Euroopale eeskujuks.
Veel viimasel hetkel enne riigieelarve vastuvõtmist saadeti kiirkorras arutlusele alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, kuid lõpphääletusega tõsteti hoopis lisaks ka elektri- ning kütuseaktsiisi. Muudatus ilmus seadusse kolm päeva enne seaduse vastuvõtmist.
Aktsiisid Euroopa nõuetest kordi suuremaks
Ega vist lehelugeja enam suudagi meeles pidada neid korduvaid aktsiisitõuse. Meenutame, et viimati tõsteti mootorikütuse, maagaasi ja alkoholi aktsiisi just lõppenud aasta suvel kuue kuu eest. Maagaasile tuli otsa veel ka käibemaks, mis alles 2007. aastal oli vaid 5 protsenti. Aga kui mäletate, siis aktsiiside ja kaudsete maksude tõstmisega see valitsus ju ka alustas, olgugi, et Riigikogu valimised võideti lubadusega makse alandada.
Kui varem tõi valitsus aktsiiside tõstmise põhjuseks Euroopa nõuded, siis täna võime öelda, et nii elektri- kui ka kütuseaktsiisid on meil Euroopa Liidu miinimumnõuetest kordi kõrgemad. Elektriaktsiis on kodutarbijale viis ja äritarbijale üheksa korda ettekirjutatust kallim. Samuti mootorikütus. Ent eriotstarbeline kütus ületab Euroopa miinimumnõuet koguni üle viie korra. Järsk aktsiisitõus tehti ära vaid mõni päev pärast põllumeeste piketti Toompeal. Ega vähemusvalitsusel Riigikogus hääli ei jätkuks ilma poliitilise peenraha eest ostetud kuue rohelise hääleta. Samade roheliste poliitikute häältega tõsteti suvel ka käibemaksu. Kokku tõuseb elektri hind ligi 10protsenti, sest aktsiisidele lisandub ka taastuvenergia tasu ja Eesti Energia jaotusvõrkude tasu hinnatõus.
Külm talv on alles alanud ning koduste küttekulude suurenemisega kujuneb üle saja tuhande töötu olukord lähikuudel äärmiselt teravaks. Pole meil ju näiteks Norras kehtivat 26 000 Eesti krooni suurust töötukindlustuse kuutoetust, mida makstakse kahe aasta jooksul. Või Taanis seadustatud töötuskindlustustoetust, mida makstakse 4 aasta jooksul 90 protsenti palgast. Meie töötutearmee suurema osa nigelavõitu toetused lõpevad varsti ja rahulolematus loomulikult kasvab. Valitsus võib kiidelda, et töötuse kasv on hakanud vähenema, ent igal nädalal hundipassi saanud umbes 2500 inimese enesetunnet ja meeleolu, mis neis peredes valitseb, võib ette kujutada. Ja kas polegi murettekitav, et üle 15-protsendise töötusemääraga on Eesti Euroopas koguni tagantpoolt kolmas?
Kriis kolmekümnendate omast sügavam
Tegelikult oleme Euroopa viie rikkama riigi sekka suundumise asemel jõudnud hoopis maailma majanduskukkujate esinelikusse koos Läti, Leedu ja Armeeniaga, samas kui ligi sajas riigis majandus juba kasvab. Saksamaa ja Prantsusmaa väljusid langusest kiiremini, kui analüütikud olid oodanud. Maailmamajanduse taastumine on alanud, kuid meie ikka veel kukume ja langema hakkasime ammu enne teisi riike, aasta varem, sest 2007. aastal kahanes majandus üldse vaid viies riigis, mille hulka kuulus ka Eesti. Lõppenud aastaks prognoosis majandusministeerium 2,7 protsendilist majandustõusu, langesime aga kolmandas kvartalis koguni 16.6 protsenti.
Valitsus pole aga kõik need aastad tunnistanud, et globaalne kriis lihtsalt võimendas meie oma, hoopis varem alanud sisekriisi ja tasakaalustamatust. Majandusajaloolane Jaak Valge, kes on läbi arvutanud ka 1920. ja 30. aastate kriisi, peab praegust kukkumist kõige suuremaks, mis Eestis kunagi on olnud. Europüüdluste hoos tehtud enneolematult suured rahalised kärped rahva arvelt ja riigikassa kasuks löövad valusalt vaesema elanikkonna ja pensionäride rahakoti pihta, samal ajal kui rikkama seltskonna meeleheaks jäeti puutumata tulumaks. Seega astume uude aastasse tunduvalt vaesemana, kui alles hiljuti olime, kuid eurokriteeriumide täitmisele oleme üsna lähedale jõudnud. The Economisti ennustusega, et Eesti tulevad erakorralised valimised, võiks isegi nõustuda. Mitte sellepärast, et meie olukord on täbar ja et tänane valitsus ei ole suutnud sellest olukorrast välja tulla. Oleme näinud, et valitsuse esikõneleja Ansip ja ka pressiteenistus oskavad musta päris valgeks rääkida. Nii imelik, kui see ka tundub, on see, mida valitsus kardab, just euro tulek. Uus raha tooks aasta pärast kaasa hindade äkktõusu ja valitsuse maine languse. Ajaliselt langeks see kokku Riigikogu korraliste valimistega märtsi alguses. Mõni kuu enne euro tulekut, kui eufooria on tõusnud taevani, oleks praegusele valitsuskabinetile erakorraliste valimiste korraldamine erakordselt soodne. Nii et nende algatajaks võib just võimuliit ise saada.
iii
MARIKA TUUS, Riigikogu liige, Keskerakond
